"Disain kui kasutamata potentsiaal rohepöördes" töötoa koolitaja Steinar Valade-Amland on pika ettevõtete nõustamise kogemusega Taani konsultant ja endine Taani Disainerite Assotsiatsiooni tegevjuht.
Lühiintervjuus Steinariga
saad teada, millega ta igapäevaselt konsultanditöös rinda pistab, milline on
tema lemmik disainiidee ja millised mõtted töötoas osaleja endaga kaasa saab
võtta. (ENG below)
Steinar, milliseid ettevõtete projekte või probleeme Sa tavapäraselt enda konsultanditöös lahendad?
Aastate jooksul olen kasutanud palju disainist inspireeritud mõtlemist, disainmeetodeid ja -tööriistu, et aidata organisatsioone – enamasti väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid ning vabaühendusi – protsessides, kus nad sisenevad uutele turgudele, juurutavad uusi protsesse või ärimudeleid või lihtsalt siis, kui nad on oma arengus „surnud punktis“ ja vajavad abi, et edasi liikuda. Minu roll on aidata meeskondadel näha potentsiaali, mis neil juba on, ja julgeda ellu viia senisest ambitsioonikamaid strateegiaid.
Näitena võiks tuua Triagonali – kolmest partnerist ja ühest töötajast koosneva meeskonna, kes peale 12 aastat toimist ei leidnud arengumotivatsiooni. Pool aastat kestnud protsessi käigus leppisime kokku edasises tegevuskavas ja pooleteise aasta pärast oli meeskond kasvanud 13-liikmeliseks. Sellest näitest siinkohal ka retsept arenguks: täiustatud protsessid, sihipärasem suhtlus, keskendumine tõenditele ja uuringutele, keskendumine ärianalüüsile, struktureeritumad hankeprotsessid ja palju rohkem koostööle keskendunud lähenemine turule.
Mis või millises valdkonnas on rohelisemale ärimudelile üleminekul praegu suurimad takistused? Või millest ettevõtetel puudu jääb selle teostamiseks?
Üleminek rohelisele ärimudelile on takistatud kolmest asjast: desinformatsioon, sidususe ja järelduste puudus ning eelarvamused.
Kõik teavad, et meid ees ootaval üleminekul on hind, kuid keegi ei ole nõus seda maksma. Tunne, nagu peale toredat pidu restoranist lahkumisel ei taha keegi arvet näha.
See omakorda toob kaasa suuremahulised investeeringud lobitöösse ja vigade otsimisse erinevate tööstusharude ja ka üksikute ettevõtete poolt ning viib välja rohepesudeni, kaasa arvatud kõikvõimalikud loovad skeemid kvootide või puhta südametunnistuse “endale ostmiseks”.
Lendamine on sama kahjulik olenemata sellest, kas maksame vabatahtlikku lisamaksu või mitte. Siiski arvan, et see on „ainult faas“, mida läbime. Kui saame targemaks ja kogu jätkusuutlikkuse valdkond areneb, õpime ka väljakutsetega arukamalt ja ausamalt toime tulema.
Anna palun üks hea mõte, mida väärtuslikku töötoas osalejad teada saavad või äkki leiad hoopis mingi toreda suunise jagamiseks, mida juba praegu oma ettevõttes või tegutsemises saaks kasutada?
Loodan, et pärast töötuba tunnevad osalejad end palju mugavamalt tagasi „kodus“ olles selleteemalistes aruteludes – nad on paremini valmis "õigeid" küsimusi küsima.
Kas meil on andmed, mida vajame õige otsuse tegemiseks? Kas oleme kaasanud õiged sidusrühmad? Kas oleme uurinud võimalikke alternatiivseid tegevusviise? Seda loetelu saab veel jätkata...
Võti on kasutada disainimõtlemisele ja disainiprotsessile omaseid tugevaid külgi; uurige, visualiseerige, prototüüpige, esitage väljakutseid, kujundage ümber ja uuesti ning kaasake õigeid inimesi. Seda saab rakendada kõigi meie ees seisvate väljakutsete puhul – peaaegu eranditult …
On sul oma lemmik disainiese või idee? On see on näiteks mingi funktsionaalne objekt, mis sulle kohe pähe tuleb või on see mingi põhimõte, meetod või suurem süsteem, mille kasutamist naudid?
Mind köidavad sellist tüüpi lahendused nagu nt tasuta ühistransport. Mitte ainult sellepärast, et see on tasuta, vaid sellest tuleneva mastaabi mõttes. Võtame ühe konkreetse juhtumi, nt Luksemburg, kus kõik bussid on tasuta - see säästab tohutult investeeringuid autodega seotud taristusse, õhukvaliteediga seotud investeeringutesse, tervishoidu ja isegi bussiteenuste toimimisse. See on disainimõtlemine oma parimal kujul ja praegu näeme, et linnad üle kogu Euroopa võtavad selle põhimõtte omaks – lihtsalt sellepärast, et sellel on mitmeid tahke.
Peale selle armastan ma põhjamaist lähenemist igapäevaste esemete ja meie keskkonna kujundamisele – seda eelkõige nende ausa lähenemise tõttu looduslikele materjalidele, mis minu arvates tõesti aitab meil mõista paremini suhet loodusega kui plastic fantastic eladestki suudaks.
Registreeri koolitusele siin: https://disainikeskus.ee/sundmused/steinar-valade-amlandi-tootuba-disain-kui-kasutamata-potentsiaal-rohepoordes
//
Steinar Valade-Amland, trainer of the workshop "Exploring the untapped potential of design as a lever for green transition” is a former CEO of Danish Designer Association and has a long experience in business consulting.
In a short interview with Steinar, you will find out what he does on a daily basis in his consulting work, what is his favorite design idea and which outputs can be taken away from the workshop.
What kind of project or problems do you typically mentor in your work?
Over the years as consultant, I have used design thinking, methods and tools inspired by design, to help organisations – mostly small and medium size companies and NGOs – in processes, where they are entering new markets, introducing new processes or business models, or simply when they’re “stuck” and need help to move on. My role is to help teams see the potentials they already have, to see possibilities and to dare pursue more ambitious strategies than before. An example could be Triagonal – a specialized wayfinding design agency that had existed for 12 years as a three-partner team plus a student worker, and who just couldn’t find the key to growing. Through a process of around six months, we agreed on a roadmap for how to grow, and after a year-and a half, the team had grown to 13 members. Recipe: improved processes, more targeted communication, focus on evidence and research, focus on business intelligence, more structured tender processes and a much more partnership-focused approach to the market.
What or in which area, in your opinion, is the biggest challenge the green transition is facing at the moment? Or what is it companies are short of?
The green transition suffers from three things: Misinformation, lack of coherence and consequence, and biases. Everyone knows that the transition we’re facing comes at a price, but no one is willing to pay it. It’s like we’ve had a great party, and we’re about to leave the restaurant, but no one wants to pick up the bill. This, in turn, leads to massive investments in lobbyism and search for loopholes by different industries and by individual companies – and to greenwashing on all scales, including all kinds of creative schemes to “buy ourselves” quotas or good conscience. Flying is just as harmful regardless of whether you pay a voluntary extra tax or not. However, I think that it’s “just a phase we’re going through”. As we get wiser and the whole area of sustainability matures, we will learn to deal with the challenges more intelligently and more honestly.
Could you give us one good (short) hint or comment, what the participants can gain from the workshop and maybe direction or idea, what they can use already today in their company or works? (Maybe something which is really obvious but you do not think about it as a possibility.)
What I hope is that after the workshop, the participants will feel much more comfortable contributing to the discussion “back home” – by being better equipped to ask the “right” questions. Do we have the data we need to make the right decision? Have we engaged the right stakeholders? Have we explored possible alternative routes of action? And we could go on… The key is to exploit the strengths inherent in design thinking and the design process; explore, visualize, prototype, challenge, re-frame and over again – and with the engagement of the right people. Can be applied to all challenges we face – almost without exception…
What is your favourite design work or idea? Is it some functional object, which comes to your mind right away or is it some principle, method or bigger system you enjoy using?
I’m fascinated by solutions like e.g. free public transportation. Not only because it’s free, but because the business case for e.g. Luxembourg, where all buses are free, shows that it saves enormous investments in car-related infrastructure, in air-quality related investments, in healthcare and even in the operations of the bus services themselves. That’s design thinking at its best, and what we see right now is that cities all over Europe are adopting the principle – simply because it makes a whole lot of sense. Except from that, I love the Nordic approach to design of everyday objects and our environments – mostly because of their honest approach to natural materials, which I truly believe helps us understand our own relation to nature better than what plastic fantastic does.
Register for workshop: https://disainikeskus.ee/sundmused/steinar-valade-amlandi-tootuba-disain-kui-kasutamata-potentsiaal-rohepoordes
Jaan Sarapuu käis Macaus praktikal. Rääkisime Jaaniga sellest, kuidas ta tegi oma valiku ja milliseid kogemusi Macau pakkus.