Linnaruumi väärtustav Disainiosakond
Disainiosakond asutati 2011. aastal. See tundub olevat viljakas aasta disainibüroode sünniks, sest nimetatud aastanumber on esinenud ka varasemates sarnastes intervjuudes.
Disainiosakond usub säästvasse liikumisse ja kasutajakesksesse linnaruumi. Stuudio sai alguse soovist luua vastutustundlikku disaini ning selle abil ümbritsevat linnaruumi inimkesksemaks muuta. Disainiosakond kasvas välja Eesti Kunstiakadeemia ligipääsetavuse ja linnaarengu projektist Tallinn For All ning graafiliste disainerite isiklikust kogemusest neid ümbritsevas elukeskkonnas.
KES: Disainiosakond, disainiosakond.ee
PARTNERID: Kristi Rummel
KUI PALJU: 3 disainerit ja protsessijuht
MIS: avalike teenuste disain, infodisain, viidandus
KLIENDID: Tallinna Transpordiamet, Tallinna Sadam, Tallinna Linnatranspordi AS, Tallinna Ettevõtlusamet
Disainistuudio põhiliseks tegevusvaldkonnaks on kasutajakeskne disain avalikus ruumis. Stuudio asutaja Kristi Rummel, disainerid Brit Pavelson ja Norman Orro ning protsessijuht Anu Leisner töötavad selle nimel, et toota disaini abil suurimat võimalikku ühiskondlikku kasumit – olgu selleks kaasav linnakeskkond või tervem ja õnnelikum elanikkond.
Koostöös Tallinna Sadamaga tegutsetakse selle nimel, et laevalt saabuja jaoks oleks suundumine kesklinna osa mugavast, loomulikust ja katkematust kasutajateekonnast. Loodetavasti näeb Disainibuldooserist tõuke saanud projekti tulemusi juba käesoleva aasta lõpus. Koostöös Tallinna Transpordiameti ja TLTga tegutsetakse aga juba neljandat aastat selle nimel, et ühistransport oleks sõitja jaoks selge, loogiline ning mugav liikumisviis.
Disainiosakonna teenused
Disainiosakonnal on ka iseseisvaid algatusi. Üheks selliseks projektiks on Londoni metrookaardi tüüpi Tallinna liinide kaart, mida stuudio ise arendab ja levitab ning mida erinevatest Tallinna infotrükistest leida võib.
Edulood sünnivad aastatega
Kui Disainiosakond 3 aastat tagasi Tallinna Transpordi sõidukite ühtse disaini ideevisandit esitles, oli tellija pigem skeptiline, et sõidukipark lähiajal oluliselt muutuda võiks. Järjepidevus viis aga sihile ning 2015. aasta lõpuks võib linnast leida juba ligi 100 uue kujundusega sõidukit.
Erasektoris näeme selliseid muutusi toimumas oluliselt kiiremini. Avalikus sektoris tuleb uuendusi teha piiratud ressursside ning erinevate huvidega territooriumil. Linnaruumis määrab palju detaile mõni seadus, määrus või standard, mille koostamisel pole disainer saanud enamasti sõna sekka öelda, kuid mida ta oma töös järgima peab.
Näiteks on standardi järgi Eesti liiklusmärkide kirjatüübiks Arial, mis ei ole loetavuselt kindlasti linnaruumi sobivaim valik. Mitmed Euroopa riigid on töötanud välja just kohaliku keele jaoks sobiva viidanduse kirjatüübi. Ka Eestis on häid tüpograafe, nt Anton Koovit, kes võiksid luua just meie keskkonda ja keeleruumi sobiva isikupärase kirjatüübi.
Jäämurdja
Londoni tuntud transpordidisain on saanud oma süsteemi ja loogika juba 1920ndatel – ehk nende tänase välise kuvandi taga peitub ligi 100 aastat disainijuhtimist. Tallinnas oli võimalus alustada tööd aga üsna puutumata pinnaselt, sest varasemalt ei olnud Tallinna ühistransporti ühtse teenusena disainitud. Tänaseks on linnapildis Tallinna Transpordi teenuse ühtsus järjest enam tajutav.
Disainiosakond töötab iga projektiga algsest probleemist kuni lahenduse viimaste detailide ja järelvalveni välja. Oluline on see, et kogu tellijapoolne tiim usuks loodavasse disainilahendusse ja näeks, kuidas see nende tööd mugavamaks muudab. Ainult nii saab luua jätkusuutlikke lahendusi.
Disainijärelevalve trammidepoos
Tellija ja disaineri vahelisel usaldusel on tohutu roll. Mida vähem tuleb veenda tellijat disaini olulisuses, seda rohkem saab tegeleda sisulise arendamisega. Kiiremini tõestab disain end seal, kus kasutaja tagasiside on vahetum ja mõõdetavam, nt kus koormuse vähenemine infotelefonile tõestab muudatuse vajalikkust.
Mugav ja süsteemne piletiinfo
Avalik ruum ettevõtja ümber
Disainiosakonna klientideks on täna avalik sektor ja riigiettevõtted, sest nemad kujundavad avalikku ruumi kõige enam. Samas on avaliku ruumi kujundamisel roll ka igal eraettevõttel. Paljud meist on olnud hädas suurest kaubanduskeskusest sobiva väljapääsu leidmisega, või tööstusettevõtte territooriumil soovitud punkti jõudmisega.
Osa ettevõtteid lahendab viidanduse küsimused visuaalse identiteedi juurutamise raames. Viidanduse planeerimisega võiks alustada aga juba varem ning leida koostöös arhitektide ning sisearhitektidega lahendused, mis oleksid ühtaegu esteetilised kui lähtuksid universaalse disaini põhimõtetest. Nii saavad ka ettevõtted panustada kaasavasse ja kasutajasõbralikku avalikku ruumi.
Tallinna Transpordi piktogrammid
Ideaalmaastik
Disainiosakonna eeskujud linnaruumi osas pärinevad Skandinaaviast, kus inimene on see, kellest lähtuvalt areng toimub. Ideaalses linnas leiab inimene lihtsalt võimaluse liikuda sihtpunkti sobival viisil, valides liikumisviisi otstarbest, mitte selle mainest lähtuvalt.
Disainiosakonna jaoks ei ole tulevikus võimatu ka teenuse eksport, seda eelkõige Ida-Euroopa riikidesse, kus linnaareng on lähitulevikus sarnases protsessis meiega. Eestis tahaks Disainiosakond võimalusel osaleda projektides koostöös Päästeametiga või luua ühtset süsteemi taksonduses või jalgratturitele mõeldes.
Suwem – 22 aastat tootmist, 4 aastat disaini