Disainikeskus jätab senise Disainituru formaadiga hüvasti
MTÜ Eesti Disainikeskuse korraldataval disainiturul täitus eelmisel aastal kaheteistkümnes sünnipäev.
Selle puhul jutustasime peakorraldaja Kaire Rannikuga Eesti disainist ja sellest kuidas disainiturg on olnud teerajaja uutele disainiga seotud turgudele, andnud platvormi Eesti disaineritega kohtumiseks ning tõstnud disainiteadlikust.
Fotol: Kaire Rannik
Disainiturg toimus eelmisel aastal kaheteistkümnendat korda. Millest sündis idee Eesti disainile suunatud turgu korraldada?
Kuna Disainiturg kui üritus oli sisse töötatud juba enne seda kui asusin ise EDK-sse tööle, siis jätaksin au vastata sellele küsimusele Disainituru algatanud meeskonnas töötanud Maris Oravale, kes on disainituru kokkuvõtteks aastal 2015 öelnud nii:
"Disainituruga soovime tuua hea Eesti disaini inimesteni ja anda võimaluse Eestis disainitud tooteid otse disaineritelt osta. Inimestele on oluline disaineriga silmast-silma suhelda ja näha tegijaid toodete taga."
Kuna selles ajahetkes ei olnud veel tavaline, et igal disaineril oleks oma koduleht või e-pood, oli oluline pakkuda Eesti disaineritele ühist platvormi, kus nad saaksid oma töödega välja tulla ja neid ka nähtavaks teha.
See on olnud läbi aastate suurim disainiturg, mida on Eestis korraldatud. Oma absoluutses tipus oli ta aastal 2019 Kultuurikatlas, kus osales 120 disainerit ja külastajaid käis 5000 ringis.
Disainiturg 2019 Kultuurikatlas / Foto: Aron Urb
Kas ja kuidas on aastatega disainiturg muutunud?
Oma algusaastatel toimus disaniturg kaks korda aastas: jõulude ajal ja kevadel koostöös TMW-ga (Tallinn Music Week).
Kui Disainiturg oli Eestis piisava tähelepanu saavutanud, muutus ta väga ihaldusväärseks kohaks, kus osaleda, ka Läti ja Leedu disaineritele. Aastal 2019 osalesid turul ka disainerid Soomest. Tekkis justkui rahvusvaheline platvorm isetootvate disainerite toodangu tutvustamiseks ja müügiks.
Aastatega kasvas disainiturg peaaegu kahekordseks – turul soovis osaleda kuni 300 disainerit. Aastast 2018 kaasasime osalejate valiku tegemisse professionaalidest koosneva žürii, et tagada võimalikult erapooletud ja kvaliteetsed valikud.
Lühidalt on disainiturg aastatega kasvanud ning disainerite tooted ja tegemised on professionaliseerunud. Eesti disainerite toodang on leidnud oma koha inimeste kasutuses. Eesti disain on oma koha leidnud.
Disainiturg 2017 Kultuurikatlas / Foto: Aron Urb
Peakorraldajana, mis on olnud senimaani meeldejäävaimad hetked Disainituruga seoses?
2018. aastal korraldasime Kultuurikatlas toimuva disainituru raames esmakordselt ka avalikke vestlusi disaineritega, pealkirja all Designer Talks. Need olid veerandtunnised vabas vormis jutuajamised, kus disainer kutsus osa saama oma maailmast, rääkis lähemalt disainiprotsessidest ja disainimaailma telgitagustest. Sissevaate oma töösse andsid kolm disainerit, kes olid kõik oma loominguga ka turul esindatud: Tanel Veenre, Piibe Tomp ja Stella Runnel.
See oli sisuliselt suur hüpe disaini ühiskonnas nähtavamaks tegemiseks ja selleks, et tõsta disainiteadlikkust.
Lisaks MTÜ Eesti Disainikeskuse korraldatavale disainiturule on tekkinud ka teisi analoogseid turge. Mis eristab Disainikeskuse korraldatud turgu teistest?
Meie (EDK) missiooniks suuremalt on teha disain ühiskonnas nähtavamaks, tõsta disainialast teadlikkust ning edendada disaini kasutamist. Disainiturg on olnud selleks suurepärane platvorm.
Oleme alati lisaks juba tunnustatud disaineritele ja brändidele tutvustanud turul ka noori ja alles alustavaid disainereid ja ettevõtteid.
Tänaseks ajahetkeks kui oleme turgu korraldanud juba pea 10 aastat, võib öelda, et ega suurt vahet enam disainiturgudel ei olegi. Kõik nad on omal viisil arenenud ja jõudnud ühiskonnas nähtavaks saada, et Eesti disainile arenguhüpet võimaldada.
Disainiturg 2016 Kultuurikatlas / Foto: Anneli Loorits
Kas eestlane oskab hinnata Eesti disaini?
Kindlasti oskab eestlane hinnata Eesti disaini, sest see on tehtud meie omade andekate loovinimeste poolt südamega. Eesti disainerid on loonud ikoonilisse staatusesse tõusnud esemeid nagu nt Kalamaja rahvarõivasteks nimetatud Mare Kelpmani poolt loodud sallid.
Terves ühiskondlikus pildis on Eestis loodud esemed tõusnud ausse. Isegi nõukogudeaegsed nn disainerid on toodud avalikkuse ette ja nende tegemisi on avalikkusele tutvustatud. See kõik on laiendanud arusaama, et igas ühiskondlikus korras ja ajahetkes on loovad inimesed need, kes kujundavad meid ümbritsevad esemed.
Maailm liigub aina rohkem ringmajanduse ja rohepöörde rütmis. Kuidas plaanib Eesti Disainikeskus Disainituruga edasi toimetada? Kas võtate ka rohelisema suuna?
Oleme Disainikeskuses seda teemat juba pikalt vedanud, koolitanud disainereid ja ettevõtjaid, et nad saaksid oma tegevused ja tootmised ringsemaks muuta. Aastal 2020 oli meil plaan välja kuulutada disainiturule kandideerimine, kus üheks kriteeriumiks oleks olnud toodete jätkusuutlikkus ja ringmajanduse põhimõtete kasutamine. Kahjuks tõmbasid teised ülemaailmsed sündmused sellele kriipsu peale ja tegelema tuli hakata hoopis teiste väljakutsetega.
Kuna oleme ka ise edasi arenenud nii ringmajanduse kui ka jätkusuutlikkuse teemades, siis oskame juba päris hästi näha ka suuremat pilti ja saada aru, kust jookseb piir rohepesu ja tõeliselt maailma muutvate ideede või nende teostuste vahel.
Võtame üsna radikaalse rohelisema suuna ja aastast 2023 me enam tarbimisele üles kutsuvat disainiturgu ei korralda. See ei tähenda, et me tulevikus ei võiks ellu kutsuda uusi formaate, kus tutvustada Eesti disainereid ja meile olulisi väärtusi.
Mis saab edasi Disaniturust?
Kuna oleme otsustanud mitte propageerida liigset tarbimist, siis suuname oma tähelepanu Eestis ringse disainiga tegelevatele disaineritele. Soovime neid ja nende loomingu põhimõtteid nähtavaks teha ja kaasa aidata ringse disaini levimisele.
Kutsumegi üles kõiki disainereid andma meile teada oma ringsetest toodetest, teenustest või ka lihtsalt ideedest mida nad arendavad ja meie omalt poolt pakume neile nähtavust disainikeskuse poolt loodud veebilehel www.ringdisain.ee.
See veebileht on loodud tutvustamaks laiemalt ringmajanduse ja ringdisaini põhimõtteid.
Kui tahad saada osaks suuremat kogukonnast, kelle kireks on ringmajanduse põhimõtteid jälgides disainimine, siis võta julgelt meiega ühendust!
Elagu Eesti disain!
Disainiturg 2022 Telliskivi Loomelinnakus / Foto: Ave-Lii Idavain
Disaini potentsiaali rakendamiseks ettevõttes on vaja pädevaid disainijuhte