Helidest ja disainist
Helide ja muusika mõju uurimisega on muusikapsühholoogid tegelenud aastasadu ja teada on, et helid mõjutavad meid rohkem kui me teadvustada oskame ja suudame vallandades kuulajas sageli erinevaid emotsionaalseid reaktsioone ning mõjutades tema käitumist.
Teada on ka see, et kuulmismeele kaudu saadavad impulsid mõjutavad emotsioone kiiremini ja võimsamalt kui nägemismeele kaudu saadavad impulsid. Kuna helisid tekib tehnika kiire arengu tõttu pidevalt juurde on ka helidisain ja audiobränding teemadeks millele tasub rohkem tähelepanu pöörata.
Maailma juhtivama audiobrändinguga tegeleva agentuuri PHMG uuringute tulemused näitavad, et 60% tarbijatest usub, et helide või muusika kasutamine turunduses muudab toote, brändi või kampaania palju meeldejäävamaks kui ainult visuaalsed atribuudid. Ligi 50% tarbijatest on veendunud et helid mõjutavad brändi kuvandit ja seovad tarbija emotsionaalselt konkreetse brändiga.
Kõik helid, mis ühte toodet või brändi ümbritsevad loovad sellele ka kuvandit.
Earcon ehk audiokon
Kui arvutites on kasutusel väikesed visuaalsed ikoonid, mille abil me ühelt fuktsioonilt teisele saame liikuda, siis earcon on väike heliline signaal, mille abil edastatakse teatud informatsiooni.
Nii kuuleme me oma autos heli, kui me näiteks turvavöö lahti unustame, kui toit mikrolainehajus soojaks on saanud või kui pesumasin töötamise lõpetab. Avalikes kohtades kasutatakse selliseid helisid näiteks liftides või liftihallides, rongijaamades enne teadete edastamist, bussis või rongis enne järgmise peatuse teadvustamist jne.
Kui siinkohal hästi järele mõelda ja teadvustatult kuulatada, siis sedalaadi väikeseid funktsionaalseid helisid on meie ümber väga palju ja nad suunavad märkamatult meie käitumist ja tegutsemist, mistõttu on äärmiselt oluline, kuidas need helid kõlavad. Meeldivam on olla ümbritsetud nende toodetega, kus audiokonidele on teadlikult lähenetud ja nende helidisain on läbi mõeldud. Üheks heaks näiteks on IPhone kaamera, mille “pildistamise” heli audiokon põhineb fotoaparaadi katiku sulgemisel tekkivast helist.
Lisaks funtsionaalsusele on audiokonid väga sageli seotud ka kaubamärgiga. Usun, et igaüks suudab oma sisemise kõrvaga meenutada, kuidas kõlas näiteks Nokia telefonide tunnushelin või millise heliga läheb teele email Mac’i arvutites.
Audiokon on kahtlemata osa toote või teenuse audiobrändingust ja mida rohkem sellega brändi väärtusi ja identiteeti suudetakse läbi selle lühikese helisignaali edasi anda seda rohkem antud bränd tarbija jaoks tuttavaks saab. Audiokonid, mis haakuvad erinevate brändidega peaksid olema emotsiooni loomiseks ja tarbijale meeldima hakkamiseks hoolega disainitud.
Viimastel aastatel on hoogsalt suurenenud audiokonide kasutamise osatähtsus sellistel maailmakuulsaltel ettevõtetel nagu Google, Amazon, Facebook, Snapchat, kes on kasutuselevõetud audiokonid ka väga peenelt rakendusega sidunud luues nende abil brändile omanäolise, äratuntava ja meeldejääva helilise identiteedi.
Audiobränding kui osa ettevõtte imagost
Brändi näo kujundamisel lähtutakse paljudel juhtudel traditsiooniliselt
eelkõige visuaalsetest kommunikatsioonikanalitest. Nii sisaldavad reklaami- ja
disainibüroode poolt ettevõtetele komplekteeritavad CVI-d ohtralt erinevaid värvi-, vormi- ning
materjalisoovitusi. Paraku piirab see ettevõtte näo kujunduse vaid graafiliste
lahendustega, mis käsitlevad kõigest visuaalset osa ettevõtte
teeninduskeskkonnast. Seega jäävad korporatiivnäo kujundajatel vahele ettevõtte
sihttarbija muud meeled, mis ei mängivad sama
suurt rolli kliendi hoiakute ja tarbimiseelistuste väljakujunemisel.
Muusika CVI osana
Kas ettevõttele sobivat helilist identiteeti on võimalik kirjeldada standardiseeritult osana CVI-st?
Heliidentiteedi kriteeriume on võimalik edasi anda visuaalse identiteedi kirjeldusega sarnases keeles. Mõistagi tuleks ettevõttel brändihelide valiku kirjeldamist alustada ettevõtte peamistest väärtustest, kuivõrd just nende kommunikeerumine on audiobrändingu peamine funktsioon. Just sel moel toetavad teadlikult välja töötatud muusikavaliku kriteeriumid ettevõtte visuaalset identiteeti.
Sarnaselt ettevõtte logos ja teeninduskeskkonnas kasutatavate värvidega on ka muusikas võimalik opereerida erinevate tonaalsuste ja varjunditega. Helide kaasabil on võimalik illustreerida erinevaid graafilisi kujundeid ja vorme. Kriteeriume helide parameetrite määratlemiseks on mitmeid: helikõrgused, tämber, emotsionaalsed karakteristikud jpm. Ettevõtte korporatiivmuusika parameetrite lisamisel kujuneb CVI-st CAVI (Corporate AUDIO-Visual Identity). Õnnestunud audiobrändingu kriteeriumiteks on meeldejäävus, meeldiv emotsioon ja uinkaalne heliline identiteet.
Kui audiobrändingu kontseptsioon on loodud, tuleb hinnata ka kommunikatsioonikanaleid, mille kaudu on võimalik tarbijale edastada brändi heliidentiteedi osi. Kommunikatsioonikanali olemusest ning tehnilisest tasemest sõltub ka kasutatavate helindite/helide vormiline ülesehitus ja kõlapilt.
Kuna tarbijaid pommitatakse pidevalt visuaalsete sõnumitega, annab
läbimõeldud ja kvaliteetselt teostatud audiobränding olulise lisavõimaluse läbi
murda, meelde jääda ja esile tõusta.
Artikli on kirjutanud muusikaterapeut Dali Kask.
Dali on õppinud muusikapedagoogikat ja koorijuhtimist Tallinna Riiklikus Konservatooriumis(1986-1991). Aastatel 1991-2003 elas Dali Stockholmis, kus täiendas end psühholoogia ja muusikapsühholoogia erialal ning omandas Stockholmi Kuninglikus Muusikakõrgkoolis muusikateraapia eriala. Ta on töötanud puuetega laste ja noorte ning täiskasvanute muusikaterapeudina ja Stockholmi Kuninglikus Muusikakõrgkoolis projektijuhi ja õppejõuna. Dali on olnud külalisõppejõuks Tallinna Pedagoogika Ülikoolis ja Umeå Ülikooli tegevusteraapia koolitusprogrammis Tallinna Meditsiinikoolis. Muusikateraapia lektorina on ta töötanud ka Eesti Muusika Akadeemias ja Tallinna Ülikoolis. Dali on ettevõtte Kreativa asutaja ja omanik.