Innovatsiooni katalüsaator: Strateegiline disain
18. juunil toimuvale disainikonverentsile “Beyond Design” tuleb esinema ka Hispaania disaini tippnimi Isabel Ines, kes on viimased 25 aastat pühendanud strateegilisele disainile.
Kogu oma karjääri vältel on Inesi jaoks fookuses olnud tehnoloogia ja kuidas teha tehnoloogia kasutajasõbralikumaks, nüüd tuleb ta oma kogemust jagama Eesti publikuga.
Haarame kohe härjal sarvist – mis on strateegiline disain?
Sageli seostavad inimesed disaini lõpplahendusega, millegi käegakatsutava ja füüsilisega. Strateegiline disain aga püüab aru saada, milles on asja tuum, mis probleemi üldse püütakse lahendada, ning püüab ka probleeme ümber sõnastada.
Strateegiline disain paneb fookuse sellele, kuidas me disainime, aidates läbi selle teistel distsipliinidel – nagu näiteks äristrateegia loomine – edasi liikuda ja areneda. Kui tavaliselt on disain olnud protsessi lõpus, siis strateegiline disain on kaasatud kogu protsessi ja kohe algusest peale.
Taani Disainikeskus on välja töötanud disainiredeli, et mõõta organisatsioonide disaini küpsusastet. Kõige madalamal pulgal ei ole disain organisatsioonis üldse oluline, sealt edasi on disain välise kuvandi loomise vahend. Kõige kõrgemal tasemel on disainil oluline osa ettevõtte strateegias. Neis kõrgeimal redelipulgal olevates organisatioonides näeme, et disainerid istuvad ettevõtte juhatustes ja on ettevõttes juhtivatel kohtadel.
Lisaks strateegilisele disainile räägitakse aina enam inimkesksest disainist, kuidas seda mõista?
Mina olen kogu oma karjääri töötanud peamiselt digilahendustega, seega minu jaoks tähendab inimkeskne disain seda, et tuleb meeles pidada, et iga uue tehnoloogia taga on inimene, kes kasutab tehnoloogiat mingis kontekstis. 20 aastat tagasi oli meie fookuses tehnoloogiline innovatsioon, olime sellele nii keskendunud, et kedagi ei huvitanud, kuidas me asju kasutame, milline on toodete ergonoomika, kuidas nad lõppkasutajaga suhtlevad. Toona oli olulisem oli uurida, mida tehnoloogia võimaldab ja mitte nii väga see, kas lahendused on ka päriselt kasutatavad. Aga tehnoloogia on kõigest abivahend, mis aitab edasi liikuda, ta ei ole ju tegelikult eesmärk.
Nüüd on kasutajamugavus (user experience, UX) lõpuks jõudnud peavoolu mõtlemisse! Lõpuks ometi oleme jõudnud sinnamaale, et ei mõtle enam ainult ärist ja tehnoloogiast, vaid ka inimesest, kes on kõige selle taga ja kes tehnoloogiat kasutavad.
Ka mulle tundub, et disainist mõtlemise viis on peavoolus viimastel aastatel pisut muutunud. Nagu Te just ütlesite – disainer oli varem keegi, kes lõi midagi käegakatsutavat; nüüd näeme aina enam aktsepteerimist, et disainer võib olla süsteemi arhitekt, tõlkija eri osapoolte vahel. Kuivõrd see tähendab, et aina rohkem saab meil olema disainereid, kelle töö ei ole kujundlikult öeldes joonistada ilusaid pilte?
Iga asja taga on loomise protsess, millega on seotud hulk inimesi ja otsuseid. Näiteks sisekujunduses on ju tegelikult sama – lõpptulemuse taga on alati, tiim. Sa ei ole kunagi üksi ja kaasama peab väga erineva taustaga inimesi. Disainer peab olema kõige keskel, rääkima kõigi osapoolte keeli ja suutma neid üksteisele tõlkida.
Viimastel aastatel võib tõesti peavoolu mõttemallides näha muutust, et ka loomeprotsessi üles ehitamine on disain. Et disain ei ole ainult lõpptoode, vaid ta on mõtlemise ja otsustamise viis, ta on protsess. Kui meil pole mitmekesiseid tiime, pole ka meie tooted ja teenused erinevatele inimgruppidele head kasutada. Mida rohkem on tiimis erinevaid inimesi, seda universaalsemad ja paremad on lahendused, mis välja pakutakse. Hispaanias palkas üks pank hiljuti 95-aastase disaineri, et vanematest inimestest paremini aru saada.
Miks nad seda tegid?
Hispaanias näeme praegu, kuidas vanemad inimesed mässavad pankade vastu, sest pangad tahavad sulgeda kontoreid, kus klientidel oleks võimalik suhelda päris inimestega. Selle asemel tahavad nad suunata kliendid digikanalitesse. Ent vanemad inimesed ei taha digilahendusi kasutada ja pangad ei peaks neile seda peale suruma.
See olukord on väga hea näide sellest, kuidas erinevad sihtgrupid vajavad erinevaid lahendusi. Digi ja telefonirakendus võib olla hea lahendus noore ja keskealise kasutaja jaoks, aga ka nende seas on neid, kellel on väga keeruline tehnoloogiat kasutada.
Nagu juba ütlesite, on inimestel aeg-ajalt keeruline mõista, mida strateegiline disain tähendab. Kui hästi teie kliendid mõistavad, mis kasu võib strateegilisest disainist olla?
Sageli inimesed ei usu, et disainerid saavad neid aidata. Ent ma näen, et praegu on siiski toimumas mõttemallide muutus, nagu juba ka rääkisime. Kliendid mõistavad aina enam, kuidas välised konsultandid saavad neid aidata ja ka erinevad konsultatsiooniärid võtavad omaks disainmõtlemise praktikaid.
Äris on fookuse muutmine mõnikord keeruline. Kliendid jõuavad vastava teenusepakkuja juurde, sest nende ärimudel ei tööta enam. Kas disain on siis lahendus?
Ei, aga disain võib aidata sul oma toodet või teenust ümber profileerida.
Kliendid tulevad sageli väga selge visiooniga, kuidas oma muret lahendada. Meie aga hakkame asja uurima ja sageli pakume neile välja, kuidas probleemile teisiti läheneda.
Ehk saaksite mõne näite tuua?
Kuulun disainirühmitusse llios, kus tegeleme just strateegilise disainiga. Meie juurde tuli klient probleemiga, et vaja oleks koolisöökla menüüd uuendada. Ma ei tea, kuidas Eestis, aga Hispaanias on meil kõigil lapsepõlvetraumad koolisööklatest, see on fundamentaalne osa meie kooliskäimise kogemusest.
Hakkasime menüüga tegelema, aga töö käigus jõudsime hoopis selleni, et tegelikult on vaja ümber teha see, kuidas koolisöökla tervikuna toimib. Me aitasime lastele luua hoopis uue koolisöökla kogemuse. Nad tulid meie juurde küsima lahendust – uus menüü –, aga meie hakkasime hoopis vaatama, mis probleem neil tegelikult on – tegelik probleem ilmnes selles, et teenusedisain on kehv. Sageli ongi nii, et kliendid isegi ei tea, et nad vajavad strateegilist disainmõtlemist ning siis tulemegi appi meie.
Kellega tegu?
Isabel Ines ‘‘Ludita‘‘:
- Strateegiline disainer, kel rohkem kui 25 aastat kogemust;
- Õppinud hoopis suhtekorraldust, ent juba ülikoolis tundis, et PR pole päris tema ala ning asutas pärast õpingute lõppu hoopis õega kahasse disainiagentuuri;
- Ta on disaininud digitaalseid tooteid ja teenuseid, juhtinud disainimeeskondi, töötanud välja metoodikaid ja strateegiaid;
- Teinud koostööd paljude erinevate ettevõtete ja asutustega: idealista, Decathlon, Cadena Ser, Museo del Prado, eBay, Hispaania välisministeerium, Bergé Auto, BBVA pank jt.
- 2020. aastal tunnustati teda Hispaania riiklikel disaini- ja innovatsiooniauhindade jagamisel uute disainiharude juurutamise eest;
- Juhib Madridis kooli La Nave Nodriza (Emalaev), kus tegeletakse inimkeskse disaini uurimise ja õpetamisega;
- Kuulub disainirühmitusse llios, mis uurib uusi organisatsioonilisi mudeleid ning töötab välja disaini- ja innovatsiooniprojekte, mis aitavad kaasaega humaansemaks muuta.
Isabel Ines esineb 18. juunil Tallinnas rahvusvahelisel disainikonverentsil “Beyond Design”. Konverentsil käsitletakse võtmeküsimusi seoses disaini tulevikuga, mis on seotud disaineri ameti, kohustuste ja multidistsiplinaarsete tulevikuvisioonidega.
18. juunil toimuva disainikonverentsi ja esinejate kohta leiate rohkem infot siit: disainikeskus.ee/disainiblogi/euroopa-disainifestivali-konverents-2022-tallinnas
17. juunil toimuvate disainitöötubade kohta leiate infot siit: disainikeskus.ee/disainiblogi/european-design-festival-2022-ja-tootoad
///
Autor: Liis Kängsepp, Eesti Disainikeskus (artikkel ilmub ka ajakirjas Diivan juuni 2022 numbris)
Eesti Disainikeskus viis kokku Eesti Rõiva- ja Tekstiililiidu liikmed ning Eesti disainibürood