Intervjuu EDK juhataja Tiia Vihandiga disainiauhindadest
Eesti Disainiauhindade konkurss toimub juba 7. korda. Et disain oleks paremini nähtav ja auhinnad ühes kohas koos, on Eesti Disainikeskus koos partneritega teinud aastast 2012 disainiauhindade konkursi ühisel platvormil. Intervjuus annab Eesti Disainikeskuse juhataja Tiia Vihand kommentaare disainiauhindade olulisusest ning selleaastasest konkursist ning kandideerimisest.
Milline on Eesti disaini hetkeseis?
Ma arvan, et tegelikult on päris hea. Igal aastal on näha huvitavaid disainitöid ja disainibürood on elus. Eesti disain on rahvusvahelises pildis päris hästi nähtav, disainerid esinevad edukalt rahvusvahelistel konkurssidel. Kui võrrelda Eesti disaini rahvusvaheliste töödega, siis meil kvaliteedi mõttes on, mida näidata. Eks me kohe varsti disainiauhindade konkursil ka näeme, milline see kahe viimase aasta täpne seis on.
Eesti Disainikeskus on seotud rohkem agentuuride ja büroodega, milledes just viimasel ajal olnud näha väga toredaid koostööprojekte ja vahvaid arendusi. Näiteks Elora – Keila haigla, Hiiu haigla ja Maardu haigla ühendamine ühtse brändi alla, kus tegeleti korraga teenusedisaini, organisatsioonidisaini, identiteedi, viidandusega erinevate koostööpartneritega (disain Dan Mikkin, Meelis Mikker, disainiagentuurid Velvet ja Ruum 414 jt). Digiarendustest võiks ühe näitena tõsta esile Terviseportaali (disain Iglu ja Dux), mille disaini ja arenduse projektil on mitmekülgne mõju nii inimesele, kes soovib saada oma terviseinfot võimalikult selgelt ja kiirelt kätte, arstidele, kellede töömaht väheneb selle tõttu, et info on loogiliselt kättesaadav, seal saab algatada erinevaid protsesse mis seni on liikunud samuti enamasti läbi perearstide. Mõned tegijad on endiselt vanas headuses, kui vaadata näiteks 2024.a. Kuldmuna võitnud keskkonnadisaini, tüpograafia jm konkursitöid. Väga kõrgetasemeliselt Napa pakendikonkursilt tuli 2024.a. Eestisse kolm pronksi (agentuurid Bond, Kontuur), ADC*Euroopalt ja värskelt ka Euroopa Disainiauhindadelt tõi pronksised auhinnad koju Neway. Need on vaid mõned nopped, mis näitavad, et oleme heas seisus!
Miks on vaja disainiauhindu? Mida nad Eestile annavad?
Eesti Disainiauhinnad on olulised järjepidevuse hoidmise osas – nii ajaloolise mälu kui hetkeseisust ülevaate saamise mõttes. Konkursil saame hea pildi meie disainivaldkonna suutlikkusest, aga näeme ka uusi arenguid. Näeme ideid, mis on ajas kestma jäänud ja neid, mis on pigem olnud ühekordsed õnnestumised.
Loomulikult on oluline valdkonna parimate tunnustamine. Minu enda jaoks on aga väga tähtis teha nähtavaks meie disainerite loovus ja suutlikkus ning läbi konkursil tunnustatud disainilahenduste innustada Eesti ettevõtteid rohkem ja põnevamalt disaini kasutama, näidata, milliseid võimalusi disain pakub.
Kui läheme nüüd selleaastase konkursi juurde, siis millised kategooriad on läbinud uuendused võrreldes eelmiste kordadega?
Sel aastal on disainiauhindadel täiesti uus – disaini mõju – kategooria. See kategooria kasvas välja reaalsest vajadusest rääkida rohkem disaini mõjust, tahame kuulda ettevõtetelt / organisatsioonidelt / kogukondadelt nende häid disaini rakendamise tulemusi, saada vaate selle kohta, kus disaini rakendamisel on toimunud nende jaoks oluline muutus, kas siis rahaline, suurenenud klientide lojaalsus, muutunud mõtteviis, paranenud ligipääsetavus, hoiakute muutumine vmt. Mõju ei pea olema globaalne, aga oluline antud organisatsiooni, toote või teenuse jaoks. Mõju võib olla väga erineval tasandil – majanduslik, organisatsioonisisene, ka hoopis kestlikkuse või sotsiaalses vaates. Oluline on, et disainiprotsessi uuendamise või rakendamisega on mingi mõõdetav muutus toimunud.
See on kategooria, kus ettevõtetel on võimalik tõmmata tähelepanu oma silmapaistvatele projektidele juba neid esitades ja edaspidi, kui nad peaksid osutuma parimate hulka valituks või võitma. See annab neile võimaluse rääkida enda tegevusest võrdlemisi pika ja väärika konkursi raames - see on hea turundusvõimalus, et enda nähtavust tõsta.
Ma väga loodan, et ettevõtted on valmis oma heade disaini rakendamise projektidega konkursil osalema ja väga innustan ettevõtteid tegema enda head tulemused nähtavaks, neist saavad omakorda edulood teiste innustamiseks. Kutsun üles ka disainereid võtma ühendust oma heade klientidega ja innustama neid konkursil osalema. Sellesse kategooriasse tööde esitamine on tasuta.
Disaini muutja kategooria on meil ka alles teist korda ja see on hästi võimalusterohke kategooria, milles disainerid saavad jagada oma põnevaid tegevusi. Siin saab kandideerida disainer, kes on protsesse juhtinud kuidagi teisiti või mõelnud välja midagi uuenduslikku. Ta võib olla uurinud või kirjutanud midagi teedrajavat (raamat, uurimusprojekt). Samamoodi sobivad siia kategooriasse lahendused uutmoodi koostööst, uued metoodikad või tööriistad. Ka see on tasuta kandideerimisega kategooria.
Olulised uuendused on toimunud ka graafilise disaini kategooriatega. Arvestades valdkonna ootusi ja vajadusi astusime sammu tagasi ning sellel aastal on konkursil jälle 10 kategooriat. Kõigi kategooriate puhul hinnatakse terviklikku lähenemist disainile ning väärtustatakse projekte, mis parandavad inimeste elukvaliteeti ja avaldavad positiivset mõju inimestele, kogukonnale ja planeedile.
Kuidas näed noori, kas nad on silmapaistvad, on nad agarad kandideerima?
Noored saavad disainiauhindadel kandideerida lisaks üldistele kategooriatele ka eraldi kahes kategoorias: Säsi ja Noor Püss. Noore Püssi kategoorias (graafiline disain) on alati olnud päris hea osavõtt.
Noori, kes teevad vahvaid toote-, teenuse-, digidisaini vm projekte ootame kandideerima Säsi kategoorias, et jagada laiemale avalikkusele mitte niivõrd juhendatud koolitöid, vaid enda isiklikku disainikogemust. Siin saab ka kandideerida, kui ollakse mingi rühmaga koos projekti kallal, töö esitamisel saab kirjelduses nii selle rühma olemuse kui enda panuse eraldi välja tuua.
Kui kaugele oleme jõudnud välismaal? Millisel tasemel oleme? Kas Eesti disain on ekspordiartikkel?
Disainiteenuse eksport on tegelikult keeruline. Igas riigis on oma traditsioonid ja kombed, disaini tellimiseks peab olema usaldus. Disain peab kõnetama, sobituma kohalikule teljele kas stiili või inimeste poolt. Seda silda on väga raske ehitada, igas riigis ju on oma häid disianereid ja meie disainimõtetega ei pruugi tekkida tellijal isiklikku konktakti. Disaini eksport protsessina on pikk ja raske, aga sellega targalt tegeledes, suhteid ehitades ja targalt väljapoole oma häid disainilugusid kommunikeerides kindlasti jõuame ka parema ekspordini.
Mis on ootus Eesti Disainiauhinnad 2024 konkursiks, mitu tööd tuleb?
Ikka rohkem ja paremini kui eelmine kord! Tegelikut pole arvud tähtsad, meie eesmärk on leida üles head tööd ja et hea disain tahaks ennast näidata. Meie teeme omalt poolt kõik selleks, et auhinnatuid töid teha nähtavaks nii Eestis kui välismaal ja et näidata Eesti disaini valdkonna suutlikkust, andekust ja koostöövõimet. Meil on rahvusvahelisi partnereid ja võrgustikke ning hoovad, et vahendada auhinnatuid disainereid oma lugu rääkima ja enda kogemust jagama ka väljaspool Eestit.
Lõpetuseks teen veel üleskutse minna vaatama Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumisse näitust: „Eesti Disainiauhinnad 2012–2022. Vahekokkuvõte“. See näitus koondab 10 aasta auhinnatud disainiprojekte, mida on esile toodud ja tunnustatud. Peale näitust võib aga soojendusdressi maha võtta ja hakata selleaastasele konkursile töid vormistama!
Roheline kool Disainikeskuses