Intervjuu Leyla Acarogluga
Kas Sina tead, mis toimub hetkel kestlikkuse ja eriti ringmajanduse ja -disaini valdkonnas Euroopas ja mujal maailmas? Kuidas see meid mõjutab ning kuidas selle kõigega targalt hakkama saada ning kuidas näha siin võimalusi innovatsiooniks ja arenguteks?
18. ja 19. mail viis Eesti Disainikeskuse kutsel Tallinnas läbi meistriklassi rahvusvaheline superstaar, väga nõutud esineja, koolitaja ja nõustaja, auhinnatud disainer, sotsioloog, ettevõtja ja jätkusuutlikkuse ekspert Leyla Acaroglu. Leyla on omandanud doktorikraadi Austraalias RMIT ülikoolis (jätkusuutlikkusele suunatud muudatuste keskne disain). Leyla Acaroglu transdistsiplinaarsed teadmised ja praktilised kogemused ringmajanduse elluviimise tööriistadega võimaldavad tal kombineerida disaini, innovatsiooni, süsteemset mõtlemist, sotsiaalteadusi, keskkonnateadusi, elutsükli mõtlemist, jätkusuutlikkust, kognitiivteadusi ja muutuste aktiveerimist väga kaasahaaraval, informatiivsel ja hästi arusaadaval viisil. Ta esitab pidevalt väljakutseid ja nihutab piire, et panna inimesi maailma toimimisest teisiti mõtlema.
Leyla on TED-i pealava esineja ja LinkedIn Changemaker. 2016. aastal nimetati ta United Nations Environment Programme Champion of Earth’ks oma töö eest teaduse ja innovatsiooni edendamisel jätkusuutlikkuse nimel. Ta on The UnSchool of Disruptive Design asutaja ja Swivel Skills platvormi, mis on mõeldud ettevõtete roheliste oskuste arendamiseks, looja, sekkuva disaini meetodi väljatöötaja jne.
Küsisime Leylalt mõned soojendusküsimused:
Mis oli see moment, puuduolev lüli jätkusuutlikkuse teekonnal, mis pani sind teistmoodi mõtlema ja looma täiesti uusi strateegiaid nende väljakutsetega tegelemiseks?
Ma õppisin disaini ja lootsin teha karjääri loova tööga, kuid avastasin kiiresti, et disainer suudab ümbritsevat maailma palju rohkem mõjutada. Eriti peale kokkupuudet Gaia teooriaga, mis seletab teaduslikult, et kõik looduses on seotud ja töötab kogu elu säilitamise nimel. Uurides seda teooriat ja disaini metoodilisi lähenemisi jätkusuutlikkusele, sütitas see minus kire kasutada disaini positiivsete muutuste katalüsaatorina. Minu jaoks on jätkusuutlikkus tehniliste oskuste kogum, mis toetab selle muutumist, kuidas me asju loome ja toodame, nii et need toimiksid süsteemides, mis elu toetavad. See on oma tegude tagajärgede mõistmine ja selliste sammude tegemine ning oma tegevuste mõju leevendamine nii, et tänastest otsustest ei saaks homsed probleemid.
Sa oled laiendanud süsteemse mõtlemise metoodikat täitma ringmajanduse eesmärke. Mis on sinu meelest suurim takistus, et seda rakendada siin ja praegu?
Süsteemse mõtlemise rakendamine päriselu kontekstis ja otsuste tegemisel on kriitiliselt tähtis tööriist, et efektiivseid muutusi ellu kutsuda ja see tööriistakomplekt sobib kasutamiseks paljudes erinevates kontekstides. Siiski on mitmeid takistusi – meid ei ole õpetatud päriselus mõtlema dünaamilistes ja keerulistes süsteemides. Selle asemel õpetab haridussüsteem meile, kuidas maailma taandada ja lihtsustada hallatavateks osadeks (reduktsionism). Me töötame oma eraldatud silodes, vaadates korraga ainult ühte osakest probleemist.
Süsteemne mõtlemine algab aga terviku vaatlemisest, enne kui süvenetakse üksikosadesse, otsides üles kokkupuutekohad ja omavahelised suhted, mis tugevdavad probleemi. See süüvib sügavamale pinna alla, uurides ka süsteemi vähemilmsemaid osi. Sellest dünaamilisemast perspektiivist näeme kõiki probleeme erineval viisil ja saame teha otsuseid, millel on süsteemsemad tulemused.
Mida sa tead Eestist ja siinsetest jätkusuutlikkuse teemadest? Kas oskad välja tuua midagi head ja ka halba? Meil on innovatsiooni potentsiaal ja digitaalse kirjaoskuse eelis. Mis nõu sa Eestile annaksid?
Väiksematel riikidel on suurepärased võimalused muutusi ellu viia, kuna nad suudavad kiiremini kohaneda ja olla innovaatilised, seega näen, et just Eestis on võimalik luua uusi tööstusharusid ja võimalusi, mis toetavad liikumist kestlikkuse suunas.
Euroopa tasandil on just praegu esile tulemas palju erinevaid poliitikaid ja algatusi, et integreerida kestlikkus ettevõtlusesse ja majandusse laiemalt. Uus äriühingute kestlikkuse aruandluse direktiiv (CSRD) suunab 50000+ ettevõtet tegema muudatusi kohe ja Ringmajanduse Tegevuskava pakub ulatuslikke uusi võimalusi eestvedamiseks ja uute teenuste pakkumiseks.
Mis on peamine, mida Tallinnas toimuvalt koolituselt kaasa võtta?
Ootan väga koostööd Eesti disaini- ja äriringkondadega, kuna siin on palju loovat potentsiaali, et võtta juhtpositsioon ringmajandusse sobivate toodete ja teenuste väljatöötamisel. Ma näen teenusedisaini kogukonna tugevust tõelise väärtusena ja ootan innukalt, et saaksin toetada uute ärivõimaluste loomisel, mis omakorda teenindab kasvavat vajadust kestlike lahenduste, ringsete tehnoloogiate ja kogemuste järele.
Sul on LinkedInis uued koolitused tulemas. Mis teemal?
Mul on kursus “Jätkusuutlikkus kui innovatsiooni võimalus”, mis käivitus juba eelmisel aastal ja mille on seni läbinud 40 000 inimest. Paari kuu pärast tuleb veel kaks uut kursust Linkedin Learning keskkonnas. Esimene neist keskendub ettevõtte ümberkujundamisele jätkusuutlikkuse ja kliimajuhtimise kaudu, teine ringsete ärimudelite ja strateegiate jõustamisele.
Eesti Disainikeskus on partneriks ERASMUS+ projektis Future Foresight for Sustainability