Jäätmetest valmistatud ketside ja tossude toel planeeti koristama
Eesti ettevõte KIRA aitab Tartus jäätmetest valmistatud dresside ja ketside toel planeeti koristada
Täna jõuab Circularity Gap raporti andmetel vaid alla 9% maailma jäätmetest uuesti ringlusesse. Suurem osa ladestatakse prügimäel, põletatakse või sattub loodusesse.
Maailmakoristuspäeva iga-aastase korraldamise vajalikkuse üks põhjus on, et üldiselt ei ennetata hetkel läbi disaini jäätmeteket ning olemasolevad jäätmed pole veel saavutanud väärikat ressursi staatust. Jalanõusid ja dresse valmistav KIRA on asunud seda muutma.
Moetööstus peab muutuma
Globaalselt toodetakse aastas hinnanguliselt 150 miljardit riideeset ligi kaheksale miljardile inimesele. Suur osa nendest kehva kvaliteediga riietest lõpetab kas prügimäel või põletusahjus, panustades kliimamuutusse. Raisku läheb tootmisel kasutatud vesi, energia ja tooraine. Taoline tootmise kiirus, hulk ning tarbimine ei ole jätkusuutlik.
Euroopa Liit on roheleppega seadnud selge sihi muutuda 2050. aastaks ringmajanduseks. Lihtsalt öeldes tähendab see, et jäätmed ja reostus disainitakse majandusmudelist välja, materjale ja ressursse hoitakse kasutuses ning ühtlasi taastatakse loodussüsteeme. Üks selle osa on tarneahelate lühendamine: ideaalis võiksime tarbida rohkem kohalikult toodetut. Muutuma peab ka see, kuidas me riideid ja jalanõusid valmistame, valime ja kanname.
“Esimene variant on vaadata endal juba olemasolevat, siis maailmas olemasolevat ning kui teise ringi poest ei saa osta, siis vaadata jätkusuutlike ettevõtete poole,” ütleb Fashion Revolution Eesti koordinaator Cornelia Kangur tavatarbija valikute kohta rõhutades, et ka ettevõtetel on suur võimalus paremasse tulevikku panustada, “Ettevõtetel samamoodi suur roll nagu riigil, seadusandlusel ja tarbijal.”
Keskkonnasõbralikkus algab tootedisainist
Juba tekkinud jäätmed võivad olla probleem või hoopiski ressurss. Keskkonnasõbralik riiete ja jalanõude valmistamine algab tootedisainist. Esiteks, toode peab olema vajalik ja funktsionaalne. KIRA disainib oma jalanõud ja dressid just selle mõttega, et need oleksid ajatud, kantavad erinevatel hooaegadel ja puhkudel, sobiks juba kapis leiduvaga ning ei tüütaks paari aasta või isegi paari nädala pärast ära.
Siin on kriitilise tähtsusega kvaliteetsete teise elu saanud materjalide valik. KIRA asutaja Sirli Ratasepa eestvedamisel kasutatakse maksimaalselt erinevatelt messidelt ja kõva uurimistöö käigus leitud taaskasutatud jäätmetest materjale. “KIRA suurim soov on teha ajatu välimusega kauakestvaid tooteid, mille ökoloogiline jalajälg oleks võimalikult väike. Juba kolm aastat tagasi Londoni molekolledžis jalatsidisaini kursusel õppides ennustati taaskasutatud ja keskkonnasõbralike materjalide tähtsust jalatsitoomises,” ütleb Ratasepp.
Rehvidest taldadega saapad ja ketsid tehakse Tartus 30-aastase militaarjalanõude valmistamise kogemusega Eesti ettevõttes. Väärtustavalt taaskasutatud materjalidest dressid valmivad samuti Tartus. Kohalik tootmine aitab tagada, et töötajad tegutsevad korralikes tingimustes ja saavad õiglast palka. Järgmise sammuna on plaanis BCOME audit, mis võimaldab klientidel näha QR-koodiga kogu toote valmimise lugu.
KIRA on Eestis vastu võetud lausa ootamatu soojusega, ukse taga rivis ootavatest tellimustest rääkimata. Juba 2019. aastal tegevusega alustades märgiti KIRA ära ringmajanduse edendajana. 2020. aastal sai KIRA Läänemere heaks peetud liftikõnede võistlusel esimese koha.
Vastutus väljaspool tootmisruume
Keskkonnasõbraliku ettevõtte vastutus peab ulatuma aga pakendamisest ja oma tootmisruumidest kaugemale. Esiteks, KIRA võtab katkised jalanõud tagasi, parandab ära ja suunab heategevusse või kasutuskõlbmatuse korral jäätmejaama. KIRA on varasemalt jalanõutootmises iga jalanõupaari kohta Kooslooduse vahendusel annetanud raha puude istutamiseks. Lisaks jäätmetest valmistatud materjalide kasutamisele toodete valmistamisel, annetatakse nüüd igalt ostetud dressipaarilt 10€ Maailmakoristuspäeva heaks.
“Maailmakoristus on endiselt vajalik, sest keskkonnaprobleemid ei ole kadunud,vaid vastupidi - süvenenud. Usun, et paljud meist loevad murelikult ühe tihedamini meedias avaldatavaid artikleid kliima ja keskkonnaseisundi halvenemisest ning võibolla ka tundnud võimetust midagi ette võtta. Maailmakoristus pakub meile võimaluse kokku tulla, veenduda, et tulevikust hoolijaid on miljoneid ning me saame alustada millestki praktilisest - prügi koristamisest,” selgitab Anneli Ohvril, Maailmakoristuspäeva juhtivdirektor, “Prügi koristus pole loomulikult kaugeltki ainus lahendus prügi - ja kliimaprobleemi lahendamiseks. Me peame kõik hakkama igapäevaselt kas eraviisiliselt või oma ametikohal olles, tegutsema ring- ja taastava majanduse suunas. Siin on vaja tõesti mitte ainult valitsuste või ettevõtete, vaid igaühe teadlikku käitumise muutmist, et luua kestlik ühiskond, mis ei elaks “kiirlaenude” abil keskkonna arvelt.”
Maailmakoristuspäev liidab sel aastal 18. septembril 180 riigi vabatahtlikud üle usuliste ja kultuuriliste piiride puhtama planeedi heaks. Üheskoos koristatakse annetajate ja vabatahtlike toel prügist meie metsad, rabad, sood, järved ja tänavad.
EcoDesign Sprint kiirendi abil saab ettevõte panna paika uued tulevikusuunad