Miks liituda disainibüroode võrgustikuga?
Aasta algusele kohaselt on Eesti Disainikeskus vastu võtmas uusi liikmeid Disainibüroode võrgustikku.
Uurime Kaire Rannikult, kes muuhulgas koordineerib Disainikeskuses disainibüroode võrgustiku tegevusi, miks üks väike, keskmine või suur disainibüroo peaks selle võrgustikuga liituma?
Fotol: Kaire Rannik ©Ken Oja
Räägi esmalt Kaire, millega sa Eesti Disainikeskuses tegeled?
Mul on hetkel võrdlemisi laiapõhjalised tegevused. Lisaks võrgustiku koordineerimisele on minu töölaual ka EAS-i ja Interregi rahastatavad ringmajanduse ja ringdisaini projektid (Ecodesign Circle 4.0), mh ringdisaini audit ja sprint. Lisaks tegelen ka disainihariduse ümarlaua koordineerimise ja erinevate disainivaldkonna arengutega seotud töörühmade koordineerimise või neis osalemisega. Näiteks osalen disainerite kompetentside töörühmas. Aitan nõustada ka disainihangete ja -konkursside läbiviimist.
Disainibüroode võrgustikus on kokku 50 liiget. Kui noor või vana on võrgustik tänase seisuga? Milleks võrgustikku vaja on?
Fotol: Eesti Disainibüroode võrgustik aastal 2020 ©Ken Oja
Meie eesmärk pole iga hinna eest kokku koguda kõiki turul toimetavaid disainibüroosid, vaid koondada neid, kes tunnevad, et võidavad kogukonda kuulumisest ning soovivad platvormi, mille pinnalt kaasa rääkida Eesti disainivaldkonna üldisematesse arengutesse. See platvorm võimaldab olla kaasatud oluliste teemade arutellu nagu valdkondlik arengukava, erinevad riiklikud strateegiadokumendid, riigihangete läbiviimine ja disainerite kompetentside kujundamine jne.
Kas võimalus olla hääletoru juures on ainus, miks bürood liituvad?
Kindlasti mitte. Olgem ausad, ega kõik liikmed ei leia aega või jõudu aktiivseks kaasarääkimiseks ja valdkonna kujundamiseks. Büroode huvid on täiesti erinevad ja see on normaalne. Võrgustik pakub oma tegevusega midagi nii väiksematele kui suurematele, nii alustavatele kui juba turul ennast kehtestanud büroodele.
Siin on mõned näited pakutavast, mis on pannud büroosid võrgustikuga liituma:
- Mentordamine rahvusvaheliste spetsialistidega, aga ka arenguprogrammid ja välisreisid või rahvusvaheline stažeerimisprogramm. Esmakordselt saatsime 2019. aastal neli Eesti professionaalset disainerit koos stipendiumiga kuuks ajaks välislähetusse, et nad laiendaksid oma kontaktvõrgustikku, õpiksid lähemalt tundma, kuidas teistes riikides disainibürood toimivad ning viiksid Eesti disainikeelt ka mujale maailma. Uku Kristjan Küttis (AKU) töötas kuu aega Design it Tokyo disainibüroos ja Kadri Pukk (Velvet) Amsterdamis Mijksenaar disainibüroos. Taavet Kohal ja Jüri Orgusaar stažeerisid mõlemad Helsinkis - Taavet (Division) Bond Creative Disainibüroos ja Jüri (Valge Creative) Valve United disainibüroos. See on kindlasti üks asi, millega plaanime jätkata niipea, kui olukord rahvusvaheliselt seda taas võimaldab ja koroona taandumise märke näitab.
Fotol: Uku Kristian Küttis, Taavet Kohal ja Jüri Orgusaar
Fotol: Disainerite stažeerimise infotund
- Huvi võrgustuda, sõlmida kontakte ning jagada kogemusi teiste disainibüroodega erinevatel ühissündmustel. Meil on plaanis ka mõned uued üritustesarjad, mis loodetavasti ilmavalgust näevad kohe kui piirangud taas ühes ruumis füüsilist kohtumist võimaldavad.
- Soov leida oma saavutustele kajastust. Disainikeskuse sotsiaalmeedias (Facebook ca 9000 jälgijat / Instagram ca 2300 jälgijat / Linkedin ca 400 jälgijat), uudiskirjas (ca 2500 tellijat), EDK kodulehel ja disainiblogis.
Meie jaoks on oluline jagada valdkonnas toimuvat ning julgustame büroosid seda ka tegema. Oleme kõige värskemate kodumaiste disainiuudiste platvorm. Eestlastele omaselt on siinkohal märgata veel teatavat tagasihoidlikkust ja tihtilugu loomulikult ka büroode kiire tempo seab piirangud sellele, et mõnda head case study avalikkuse ette tuua. Aga järjest paremaks on olukord siiski ka selles vallas läinud. Disainerid tahavad olla avatumad ning tutvustada oma töid ja paremaid projekte. See on ka üks põhjus, miks korraldame Eesti Disainiauhinnad konkursi – et soodustada hea disaini kasutust peegeldavate juhtumiuuringute avalikkuse ette jõudmist.
- Soodushinnaga koolitused, töötoad, webinarid jne.
Kas Disainikeskuse tegevus on ka Eestist väljapoole suunatud?
Absoluutselt. Meie meeskond on küll väike (kuueliikmeline), aga sellest hoolimata proovime olla tegusad ja nähtavad ka rahvusvaheliselt. EDK kuulub BEDA (The Bureau of European Design Association) võrgustikku.
Oleme arendanud välja ulatusliku partnerite võrgustiku Prantsusmaa, Saksamaa, Taani, Kreeka, Soome, Rootsi, Norra, Inglismaa jt EUroopa riikidega, sh ka Läti ja Leedu. Pakume läbi oma rahvusvahelise võrgustiku esinemisi rahusvahelistel sündmustel, osalemist rahvusvahelistes koostööprogrammides jne. Näiteks on meil olnud käsil sellised projektid: Ecodesign Circle ja Design for Europe.
Iga-aastaste arengu- ja inspiratsioonireiside eesmärk on tutvuda disaini valdkonda edendavate organisatsioonide ja disainibüroode esindajatega välismaal, et vahetada kogemusi, saada inspiratsiooni ja luua kontakte rahvusvahelise koostöö algatamiseks. Inspiratsioonireiside eesmärgiks on külastada erinevaid disainibüroosid, tutvuda erinevate büroode töökorralduse ja töödega, saada inspiratsiooni, kogemusi. Varasemalt on teiste riikide seas külastatud ühiselt Berliini, Barcelonat, Varssavit, Singapuri ning 2021. aastal on ettevalmistamisel reis Iisraeli.
Fotol: Disainibüroode võrgustiku arengureis Singapuri 2019 ©Marje Eelma
Praegu on reisimine muidugi raskendatud, aga sellest hoolimata oleme lootusrikkad, et saame ikkagi oma plaanid kevadel või hiljemalt sügisel elluviidud. Vähemalt töö selle nimel käib, eks siis paistab, kunas rahvusvaheline olukord seda võimaldab. Meie proovime selleks ajaks valmis olla.
Kas disainibüroode võrgustikku kuulumine tähendab seda, et disainibüroo lauale tekib ka rohkem tööpakkumisi?
Meie eesmärk on teha võrgustikku kuuluvad bürood nähtavamaks. Loomulikult ei saa me tagada igale büroole võrdset arvu tööpakkumisi ja see ei ole ka meie eesmärk. Me soovime kasvatada võimalikes klientides teadlikkust disaini tellimisel ja turul tegutsevatest büroodest ning suunata neid valima rohkemate büroode vahel.
Sel eesmärgil on ka meil loodud ‘‘Leia Disainer‘‘ andmebaas, millel on aasta lõikes ca 6500 - 7000 külastust. Disaini tellimise teadlikkuse kasvatamise osas on veel palju tööd teha, aga Leia Disainer andmebaas on sammuke selle suunas, et tellijal oleks võimalik vastavalt oma parameetritele leida need õiged bürood, kelle seast siis kohtumiste baasil välja selgitada see õige.
Näiteks tuleb meile päris palju päringuid sisse, kuidas ühe või teise töö jaoks leida see õige disainer. Meie töö on aidata välja selgitada, mis valdkonna disainerit neil täpselt vaja on ja suunata neid vastava valdkonna büroodeni. Lõpliku valiku peab muidugi klient ise langetama ja seetõttu innustame kõiki ka lõpuks 2-3 välja valitud bürooga kohtuma, et aru saada, kellega koostöö kõige paremini sujuda võiks ja kellega “keemia” õige on.
Eelmisel aastal tegime taaskord algust Targa tellija koolitusega, mis leidis aset Tartus ja mis peaks nüüd aasta esimeses pooles õige pea ka Tallinnas toimuma.
Viimasel ajal on ka palju hankepäringuid, kus meie poole pöördutakse abi saamiseks disainialase hanke korraldamisel. Siin on meie roll aidata ja nõustada nii, et hankesse saaks need õige parameetrid, mille järgi disaini otsima hakata. Näiteks hiljuti tegime koostööd Päästeameti ja Tallinna Loomaaiaga, aga ka Tartu linn on juba järjekorras.
Kokkuvõttes pean meie võrgustiku tugevuseks avatust dialoogile. Oma tegemistes soovime tihtipeale sisendit disainibüroodelt, et neile pakutav oleks päriselt ka vastavuses hetke nõudluse ja vajadustega, sest eks motiveerib meidki kõige enam see kui meie tegevusest tõuseb kellelegi kasu ja valdkond läbi selle areneb ning kasvab.
Päästeameti poolt korraldatud konkursi võitjaks osutus AKU