Muljed Offset 2017 disainikonverentsilt Dublinist
Dublinis toimus 17.-19. veebruaril 11. korda rahvusvaheline disainikonverents Offset, mida Maris ja Marii Disainikeskusest külastasid. Kolm intensiivset päeva pakkusid 22 kõnelejat, 1 filmiesitluse, 16 vestlusringi ja kaks töötuba. Võtsime eredamad muljed ka Disainiblogi lugejate joaks kokku.
Konverents toimus Nordea kontserdimaja sarnases Bord Gais Energy Theater’is, kohal oli paar tuhat disainihuvilist, peamiselt tudengid ja professionaalid nii Iirimaalt, UK-st kui ka USAst, Saksamaalt ja mujalt.
Päevad olid intensiivsed, algasid kell 11 ja lõppesid kell 19, iga päev oli 7-8 keynote speakerit + paralleelsed vestlusringid. Esinejad olid väga põnevad ja väga erinevatest valdkondadest – disainerid, reklaamimehed, tüpograafid, loovjuhid, fotograafid, helidisainerid, illustraatorid, UX disainerid ja filmitiitrite disainer.
Esinejaid oli kokku 24, võtame mõned enim pähe kõlama jäänud ja inspireerivamad mõtted kokku.
Erinevad reklaamivaldkonna inimesed lahkasid põhiliselt teemat, kui ebapopulaarseks on antud valdkond muutunud ning milline peab olema loova sisu ja kvaliteedi muutus, et sellest madalseisust välja tulla ning muutustega kaasa minna.
“People spend money to skip, what we spend our lifetimes making”
Läbiv nõuannet, mida tõesti väga paljud esinejad disaineritele jagasid, oli alati leida aega klienditööde kõrvalt isiklikele projektidele. Teha selliseid töid, mida tegelikult tahaksid teha ning mitte ainult sahtlisse vaid need ka kvaliteetselt vormistada ning esimesel võimalusel ka üles panna ning maailmaga jagada. Seda tehes ja hea õnne korral jõuavad sinuni õiged kliendid, kes sinu visuaalse keelega haakuvad. Näiteks illustraatoritest kaksikvendade büroole Project Twins hakkasid tellimused sisse voolama pärast seda, kui Brain Pickings blogi oli teinud uudise nende kontseptuaalsest näituseprojektist A-Z of Unusual Words.
Samuti võib New Yorgis tegutseva Iiri disaineri Shane Griffini portfooliost leida mitmeid põnevaid katsetusi era- ja kunstiprojektide näol, nt Strange Reactions, Chromatic jne. Detailidele orienteeritus, kvaliteet ning julgus oma tööd kohe ka välja panna, on viinud disaineri koostööpartneriteni, nagu Nike, Adidas, Moma, Ford, Kanye West, Pharell Williams jne.
2012. aastal omistati talle ka ADC Young Gun'i preemia.
Põnev oli kuulata väga erineva valdkonna disaineritelt, kuidas valdkonnad omavahel haakuvad, nt kuidas helidisainer negative space määratleb vaikuses, kuidas saab olla interactive disainer, kes töötab ainult paberiga jne.
Õpetlik Bruno Maag
Üks oodatumaid esinejad, kelles ei tulnud ka kindlasti pettuda, oli legendaarne Šveitsi tüpograaf Bruno Maag, UK tüpograafiastuudio Dalton Maag asutaja. Kogenud ja põhimõttekindla disainerina oli tal disaineritele varuks rohkelt praktilisi ja õpetlikke soovitusi. Lahkelt lubas ta kopeerida ja üle võtta Dalton Maagis rakendatavat uute töötajate treeningplaani. Nimelt peab iga uus töötaja, olgu ta ükskõik mis hariduse või kogemusega, läbima kolme kuu pikkuse treeningu, mis hõlmab traditsioonilisi tüpograafia tehnikaid, digitaalseid teadmisi, praktilist käsitööoskust ning regulaarset tagasidestamist. Samuti rõhutas ta seda, kui oluline on disaineril omada ratsionaalseid argumente oma töö kaitsmiseks. Ei piisa sellistest väidetest, nagu see on lihtsalt ilus font või värv. Ta tõi ka mitmeid teaduslikult tõestatud fakte, millega valitud fonti, suurust, reavahesid jms põhjendada võiks.
Tuleviku disainilegend Mirko Borsche
Viimase päeva highlight oli Mirko Borsche, nagu konverentsi kava teatas, siis “modern European design legend in the making.” Müncheni disainibüroo Bureau Borsche asutaja ja juht, ajakirja die Zeit pikaajaline loovjuht. Õnnestunud projektide kõrval (nagu Superpaper, Müncheni ooper jne) oli inspireerivaim ja õpetlikum hoopis Phaidonile tehtud raamatukaante projekt, mis lõpuks kliendile ei sobinudki. Phaidoni algne briif oli saada kaanekujundus raamatule Performance, mis võtab kokku 100 aastat teatris, tantsus ja muusikas, kaas pidi olema mustvalgne, tüpo-põhine ja võimalikult lihtne. Esimese esitatud kavandi peale aga lähteülesanne ja soovid pidevalt muutusid ja lõpuks esitas Borsche kliendile kokku paarkümmend kavandit (kokku tegid nad ligi 400-500 kavandit). Lõpuks ei sobinud Phaidonile ükski idee ja edasi mindi hoopis teise bürooga.
Üht-teist oleks õppida ka Bureau Borsche showreelist ehk kuidas graafilised disainerid võiksid lisaks kuivadele pdf esitlustele oma töid esitleda (ps! soovitame vaadata koos heliga ja suurelt ekraanilt):
Lõppu ka lõbusamat ehk USA illustraatori ja animaatori Kirsten Lepore (kelle kirjutatud ja lavastatud Adventure Time stop-motioni episood võitis muide hiljuti Emmy) esimene ja väga humoorikas animatsioon Story from North America:
Disaini DNA-ga Avatud Kool