Õppevahend Educase: näide õnnestunud universaaldisainist
Educase ehk meeltemättad, mis on õppevahend loodusest kuulmis- ja nägemispuudega lastele, võitis Eesti Disainiauhinnad 2022 konkursil neli auhinda, sealhulgas elumuutva disaini kategoorias Grand Prix. Projekti tellija Keskkonnaameti keskkonnateadlikkuse spetsialist Margit Turb ja teostaja ehk agentuuri Velveti esindaja Nele Volbrück räägivad lähemalt.
(foto: Aivo Kallas)
Margit, kuidas ja millest tekkis idee ning vajadus sellise lahenduse järele nagu seda on Educase? Mis probleemi soovisite lahendada?
Keskkonnaameti keskkonnahariduse osakonna üheks tööülesandeks on keskkonnateemaliste õppeprogrammide juhendamine ja õppevahendite loomine. 2018. aastal jõudis Lätist meieni projektiettepanek loodusturismi sihtkohtade ligipääsetavuse parandamiseks. Keskkonnaametis jõudsime mõtteni luua õppevahend, mille abil saab loodusgiid või õpetaja tutvustada loodust erivajadustega inimestele.
Kuidas jõudsite Velvetini? Kas teil oli algidee/sisend olemas või tuli lahendus täielikult Velvetilt?
Panime Keskkonnaameti meeskonnaga kokku lähteülesande, millistele tingimustele loodav vahend peaks vastama, mida sisaldama. Valisime välja kolm Eestile omast elukooslust – mets, soo ja rannikuala. Esitasime pakkumiskutsed võimalikele tegijatele. Disainibüroo Velveti ideelahendus – seljas kantav mättakujuline tegelusvahend – oli idee, mis eristus. Nende pakkumus osutus ka valituks.
Kuidas koostöö sujus ja kuidas jõudsite lõpptulemuseni Educase'i ehk meeltemätaste näol?
Peep Jürmann, üks Velveti projektijuhtidest, rõhutas algusest peale, et teema on Velveti meeskonnale südamelähedane. Velveti lähenemine – panna end kasutaja kingadesse, kaasata lahenduste leidmisse oma ala professionaalid, aga ka pidev testimine – viis väga hea tulemuseni. Loodusemees ja fotograaf Arne Ader lõi loodusteadusliku põhja, kogus looduslikke materjale, tema tehtud on ka enamik piltkaartide fotosid. Suur roll oli eripedagoogidel, kes vahendasid kuulmis- ja nägemispuudega õpilaste vajadusi, aitasid mõelda lahendusi ja testida neid. Ühtekokku oli protsessi kaasatud ligi 30 inimest Eesti eri paigust.
(fotod: Velvet)
Nele, kuidas jõudsite Educase'i ehk meeltemätaste idee ja teostuseni? Kas Keskkonnaamet usaldas tulemuse väljatöötamisel täielikult teid või oli see siiski koostöö tulemus?
Lähtekohaks lahenduste leidmisel olid selged vajadused ja üksikasjalikud tingimused, millele tulemus pidi vastama. Siinkohal oli Keskkonnaametil väga sisukas eeltöö tehtud, alates õppematerjalide sisust, mis kätkes endas näiteks kindlaid koosluseid ja liike, mida materjal pidi tutvustama. Lisaks oli olemas lõhnanäidiste lahendus, välja mõeldud aktiivtegevused ja metoodiline juhend õpetajatele jm. Samuti tehnilised tingimused.
Loodavad õppematerjalid pidid mahtuma sõiduautosse, olema piisavalt kerged, vihmakindlad, sisaldama naturaalseid ja eetiliselt hangitud materjale ja palju muud detailset. Niisiis tuli parimate peadega koos nuputada, kuidas kõiki neid tingimusi ühildada ja sellest omamoodi pusle võimalikult nutikalt kokku panna.
Educase’i ehk meeltemätaste lõpplahenduseni jõudsimegi töötades koos arvukate osapooltega, kellest igaüks pakkus konkreetset kompetentsi, mida teised partnerid usaldasid. Just see oligi võti projekti õnnestumisel ning usalduseta ei oleks see lihtsalt võimlik olnud. Töötades tihedalt koos projekti tuumikmeeskonnaga, planeeris ja juhtis Velvet seda teekonda ning hoidis protsessi koos.
Kes Velveti tiimist ja mis rollidega projektis kaasa lõid?
Velvetist töötas projekti juures erinevatel aegadel erinevaid väikseid tiime. Kohati on isegi keeruline mustvalgelt välja tuua, kes mida täpselt tegi, sest tegimegi ideestamist ka koos ning iteratsioonide kaupa. Projektis osalesid:
- Peep Jürmann – projektijuht
- Mart Lankots – tootmisjuht
- Alan Reiss – tootmine
- Sandra Goroško – produktsioonidisain ja mudeldamine
- Anastassia Tšepaikina – illustraator, küljendaja
- Kaarel Vahtramäe – disainer
- Jaak Peep – graafiline disainer
- Andrus Lember - ideestamine
- Mari Müür - komplekteerimine, logistika
- Aivo Kallas – fotograaf
- Nele Volbrück – projektijuht
Kui palju pidite end kurssi viima nägemis- ja kuulmispuudega laste eripäradega ning loodusega ehk kui palju pidite tegema taustatööd?
Iga disainitöö juurde kuulub mõistmise saavutamise etapp, niisiis see ongi töö loomulik osa, mitte eraldiseisvalt tausta- või lisatöö. Võib aga öelda, et kaalukaim tükk projektist oligi välja selgitada ja katsetada, milline lahendus on kasutajatele tõeliselt mugav ja toimiv. See ei ole teema, mida desktop-uuringu ja sellele tuginevate eeldustega lahendada. Ainus viis oli anda hääl neile, kes olukorda reaalselt kogevad ja kaasata õiged inimesed ning üritada seeläbi mõistmist saavutada.
Kokkuvõttes oli väga kihvt tõdeda, et sihtrühma vajadustele vastav lahendus on ka universaalselt ehk võimalikult laiale grupile hästi sobiv disainilahendus. See ongi universaaldisaini põhimõte ja väärtus.
Erivajaduste mõistmise eest seisid meeskonnas hea eripedagoogid Raili Loit ja Kairi Ilmets, kes jagasid meile oma kogemusele tuginedes juba ideede faasis tagasisidet, millega on mõtet edasi minna, millega mitte. Pärast mitmeid ringe kohendusi jõudsime niikaugele, et meisterdada prototüüp, mida nad said koos lastega läbi proovida. Sellest ilmnes kiiresti, mida tuleks veel parandada.
Läbi ja lõhki looduseinimene Arne Ader, bioloog ja fotograaf, panustas selle valdkonna teadmistega, käis läbi metsad ja rabad, et teha õppematerjalide jaoks uusi pilte nii taimedest kui ka elusolenditest, kogus käbisid, kive, seemneid ja palju muud loodusest, mis õppekomplektis esindatud on.
Õppekomplekti vormiliste küsimuste juures aitas meid näiteks rekvisiitide spetsialist Eero Ehala. Kaasatud olid veel viipekeeletõlk, tõlkebüroo, samuti arvukalt tootmis- ja
materjalispetsialiste, nõuga toetas Soome Pimedate Liit. Sarnaselt kattis erinevaid lõike lõpuks kokku mitmekülgne tiim.
(foto: Aivo Kallas)
Kas saite projekti teostada nii nagu soovisite või tuli ette ka takistusi, mida ei saanud realiseerida?
Projekti mahukama töö aeg langes esimesele koroonaperioodile, nii et kõik ei läinud sugugi nii, nagu esialgu planeeritud. Oleksime soovinud rohkem disanitööd teha lastega koos, kuid igasugused kohtumised tuli viia miinimumini. Niisiis pidime keskenduma sellele, et tööplaan optimaalselt võimalikult väikeste kadudega ellu viia.
Omad piirangud seab muidugi ka ajaraam ja eelarve. Näiteks lõhnanäidiste tootmise puhul uurisime esiti sünteetiliselt toodetud lõhnu. Selgus, et ühe lõhna tootmiseks kuluks umbes viis tuhat eurot. Niisiis läksime naturaalset teed pidi ja kogusime lõhnanäidised otse loodusest, et neid sobivalt säilitada.
Kindlasti saab toodet edasi arendada, täiendada, modifitseerida teistele kooslustele jne. Siiski on meil hea meel tõdeda, et sihtrühm on õppevahendi hästi vastu võtnud ning see on valdkondliku hariduse arendamisel, kaasavate õppematerjalide loomisel ja selles eeskuju seadmisel väga suur samm.
Oleme väga tänulikud, et saime selles töös kaasa lüüa, kuna kogu protsess oli ka meie jaoks ääretult õpetlik.
(foto: Aivo Kallas)
Kus Educase'i õppematerjalid toodetud on?
Üle Eesti, nii intellektuaalse kui ka füüsilise tootmise mõttes. Kaardil saaks ära märkida Harjumaa, Tallinna, Jõgevamaa, Palmse, Tartu, Otepää, Võru, Vääna-Jõesuu, Viljandi, Matsalu, Haapsalu ja Türi.
Näiteks kohvri karkass on tehtud Viimsis, õmblused ja tikandid Viljandis, loomanahad on hangitud Jõgevamaalt. Metsakohvri sisu on loodud Puhtu-Laelatu looduskaitseala näitel, sookohver Riisa raba näitel ja rannikukohver Matsalu rahvuspargi rannikualade näitel.
Margit, kuidas Educase'i kasutada saab? Kus on see juba rakendust leidnud?
Projekti raames valmis 10 komplekti meeltemättaid. Igas komplektis on kolm erineva sisuga mätast, milles peituvad vahendid annavad võimaluse tutvustada metsakooslust, sookooslust ning rannikukooslust läbi erinevate meelte. Meeltemättaid kasutavad Keskkonnaameti spetsialistid vastavates kooslustes toimuvate õppeprogrammide käigus. Mättaid on võimalik Keskkonnaametilt tasuta laenutada. Seda võimalust on juba kasutanud mitmed koolid kui ka loodusgiidid. 2022. aasta lõpu seisuga on otseseid kasusaajaid olnud 2500 inimest.
(foto: Aivo Kallas)
Mis kasu olete teie ja ka nägemis- ja kuulmispuudega lapsed Educase'i õppevahenditest seni saanud? Kas olete kuidagi tulemusi mõõtnud, kui seda üldse võimalik teha on?
Oleme endale saanud väga väärtusliku õppevahendi, millel on laiem kasutusvõimalus, kui algselt eeldasime. Seda saab kasutada erinevates õppeprogrammides nii nägemis- ja kuulmispuudega kui ka tavaõpilastega. Meeltemättad aitavad näitlikustada nende koosluste liike ja liikide omavahelisi seoseid. Saadava kasu (tulemuste) otseseks mõõtmiseks vastav metoodika puudub, kuid tagasiside kinnitab, et õppevahend on parandanud erivajadustega laste ja täiskasvanute looduse kogemise võimalusi.
Lisan, et oleme on saanud ettepaneku, et lisaks nägemis- ja kuulmispuudega inimestele võiks vahendit arendada sel moel, et seda saaksid kasutada ka intellektipuudega inimesed. Soovime leida lahenduse, kuidas teha loodushariduse õppevahend sobilikuks veel laiemale ringile.
Intervjueeris: Laura Reiter
NOOR PÜSS 2022 nominent Keiu Grossberg