Tuleviku disaineri oskustest – „If the pain is big enough, turn to the designer!“
08.06 toimus Kopenhaagenis BEDA – The Bureau of European Design Associations, kuhu kuulub 54 liiget 28 riigist – korraldatud disainifoorum „The Future Design Sector“. Eesti Disainikeskusest osalesid disainifoorumil Tiia Vihand ja Kaire Rannik.
Taani Disainikeskuse juhi Christian Basoni ettekanne BEDA disainifoorumil
Disainifoorumil arutati, milline on tänapäeva professionaalne disainipraktika, kuhu disain on liikumas, millised peaksid olema disaineri oskused muutuvas disainisektoris ning kuidas muuta ühiskonnas arusaama disainist, kuidas oleks kõige parem disainikogukondi toetada ning millised on disaineri väljakutsed muutuvas maailmas. Kõlama jäid mõned olulised märksõnad – lootus, optimism, värsked ideed, disaineri eetika, oskus mõelda probleemidele teistmoodi, rohkem mängulisust ja loovat mõtlemist.
Disainivaldkond on olulises muutumises. Traditsioonilistele disainidistsipliinidele, mis ei kao kuhugile ja on jätkuvalt väga olulised, lisaks on disain samas üha jõulisemalt laienemas neisse valdkondadesse, kus seda siiani ei ole kasutatud, aga kus seda väga vajatakse. Kliimamuutused, rahvastiku vananemine, linnastumisega seotud probleemid, tervishoiukriis, prognoosimatud arengud seoses AI pealetungiga jne - pole enam kahtlust, et disainereid ja teisi loovisikuid on vaja rohkem kui kunagi varem, et aidata lahendada meie ees seisvaid suuri väljakutseid. Kätte on jõudnud aeg, kus disaineritel oleks võimalik võtta kauaoodatud istekoht laua taga, kus väljakutseid lahendatakse. Kuidas aga jõuda selleni, et disaini potentsiaali ära kasutada, kui ühiskonnas on ikka veel valdav arusaam, et disain on kena lamp või tool?
Jätkusuutlikkus
Disainerid on alati olnud tähenduste loomise ja maailmale väärtuse lisamise esirinnas. Sellisena on disainisektor osaliselt vastutav ka praeguses maailmas olevate väljakutsete eest, mis on tingitud tohutust tarbimisest ja finantskasvu püüdlustest, kusjuures selle pikaajalistele negatiivsetele mõjudele ja muudele kui majanduslikele väärtustele on liiga vähe tähelepanu pööratud. Siin ei ole küsimus ainult tellijas, vaid vastutab ka töö teostaja ehk disainer oma valikutega. Samas on disainisektor ka osa lahendusest, kui disainer suudab süsteemselt mõtelda, näeb nii suuremat pilti kui detaile ning oskab hinnata pikaajalisi mõjusid, ja tal on oskused disainida lahendusi, mis on kestlikumad, taastavamad, õiglasemad ja eluvõimelisemad. Disaineritel on see moraalne kohustus ja vastutus.
Tulevikuarengud
Vajame disainereid ja disainilahendusi ning -tööriistu, mis aitaksid tugevdada meie kollektiivset kujutlusvõimet – kui me ei suuda ette kujutada paremat tulevikku, uusi võimalusi, siis kuidas saame selle jaoks disainida? Vajame disainereid, kellel on oskused pakkuda organisatsioonidele tuge soovitavate tulevike kujutamiseks ja nendeni jõudmise teekondade kujundamiseks.
Storytelling ehk lugude rääkimise oskus
Et teha end paremini kuuldavaks, murda barjääre, peame oluliselt parandama oma lugude rääkimise oskusi, et teha disainisektori võimalused ja suutlikkus suurte väljakutsete lahendamisel nähtavaks ja arusaadavaks.
Oskuste täiendamine ja ümberõpe
Uued võimalused ootavad uute oskustega disainereid. Kus on aga disain praegu, kuidas panna ettevõtjaid disainerit usaldama? Nende võimaluste ja selle vastutuse kandmiseks peame disainisektoris tegema kõik võimaliku, et meil oleksid disainerid, kellel on vajalikud oskused. Need oskused tagavad kauaoodatud istekoha väljakutsete lahendamise laua ümber. Kogu vastutust professionaalsete oskuste osas ei saa aga panna haridussüsteemile, vaid peame olema kiired, ehitama üles paindliku täiendõppe süsteemi professionaalsete oskuste täiendamiseks ja ümberõppeks.
Ka Eestis on disainerite professionaalsete oskuste kirjeldamine ning sellele vastavate täiend- ja ümberõppe võimaluste pakkumine väga aktuaalne. Kutsekoja juures käib koos töörühm, mis tegeleb paljude disainivaldkonna miinimumkompetentside kirjeldamisega. Disainikeskus koos partneritega disainibüroodest, EKA-st ja TÜ-st on tegelemas disainijuhtide ja teenusedisainerite miinimumkompetentside kirjeldamisega, mis peaks saama avaldamiskõlbulikuks sügisel.
Seega on disainisektoris käes põnevad ajad. Keerulised, aga põnevad.
Tekst: Tiia Vihand
Ruth-Helene Melioranski uute disainierialade avamisest: Eesti disainiharidus vajas ümbermõtestamist, sest ajad on muutunud ja nii ka väljakutsed