TUULTE KEERISTES SHAKA ILMAJAAM
Disainikeskusel käis külas Eesti Disainiauhinnad 2014 konkursil parima tööstusdisaini auhinna BRUNO pälvinud disainer Mihkel Güsson. Uurisime Mihklilt, kuidas võidu toonud Shaka ilmajaam alguse sai ning milliseid kogemusi ja õppetunde on esimesed kolm aastat startupi käivitamist arendusmeeskonnale andnud.
Innovaatiline idee
Kõik sai alguse 2011. aastal, kui Raigo Raamat hakkas otsima kaasaskantavat tuulemõõtjat, mis aitaks algajal purjelauduril kiiremini ja paremini tuult hinnata. Vaadates pakutavaid tuulemõõtjaid selgus, et kõik need seadmed oleks nagu pärit sajandi algusest ning ükski neist ei ole internetiga ühendatav. Aga kui see oleks võimalik, mis siis? Ilmselgelt avaks selline lahendus palju uusi võimalusi ilmainfo rakendamiseks ning uute süsteemide loomiseks. Uut ideed hinnati esimest korda tootearenduspäeval TeamUp. Juhuslikult said kõik meeskonnaliikmed just sellel üritusel kokku ning olid ideest piisavalt innustunud, et seda edasi arendada. Eesmärk oli luua täpne ja maailmaga ühendatud tuulesensor. Idee arenes kiiresti edasi ning ürituse lõppedes oli juba olemas tootealge nutitelefoni ja lisasensori kooslusest, mis võimaldaks tuulesõltlastel omavahel infot jagada reaalajas. Selline toode tundus omavat potentsiaali ning TeamUpi tootearenduspäeva võit innustas meeskonda projektiga edasi tegelema.
Kui keerulised võivad lihtsad asjad olla
Idee võlu tulenes selle lihtsusest. Võta sensor, võta telefon, kirjuta rakendus ja ongi uus toode valmis. Esialgu arvasime, et piisab mõnest meetrist vasktraadist ja pöörlevast magnetist, ühendame kõik selle otse telefoni audioporti ning voilá, töötab. Järk-järgult aga sai selgeks, kui keeruline see näiliselt lihtne seade on. Esimese töötava prototüübi valmis saamine võttis aega peaaegu terve aasta, kui lihtsast traadipuntrast oli saanud pisike arvuti, mis üle audiopordi telefoniga suhtles. Niipea kui seade esimest elulootust näitas, otsustati kandideerida maailma esimesse riistvarakiirendisse Haxlr8r. Selleks ajaks oli kõikidele selge, et üksi ilma välise toeta, mingit toodet putitades ei ole kerge Eestist maailmaturule jõuda.
Haxlr8r paikneb riistvara arendajate “Silicon Valleys”, Shenzhenis, Hiinas. Kiirendi võimaldas fokusseerida ja pühendada aega ettevõtte arendamisele ning ligipääsu kogenud mentoritele üle maailma. Kolme kuu jooksul valmis esimene täiesti funktsioneeriv seade ja telefonirakendus.
Kiirus oli oluline, sest taheti luua maailma esimene nutitelefoni ilmajaam. Hiinas oli küll terviklik keskkond ja kontaktid, kuid mahud, tempo ja kultuur ei võimaldanud sealset potentsiaali kolme kuu jooksul rakendada. Seega, Hiinast saime teadmisi ning Eestis rakendasime.
Kiirendi lõpuks organiseeriti demopäev San Fransiscos, USAs. Selleks ajaks oli meil olemas peaaegu kõik, et oma esimene toode turule tuua. Nägime palju vaeva, et seade töötaks ja suhtleks telefoniga, et telefonirakendus oleks funktsionaalne, et kõik pisiasjad oleks korras. Toodet turule aga veel ei toodud, otsustati edasi arendada ning müügiga oodata. Takistuseks oli hirm, et äkki ei suuda tellimusi täita ja tootmisega alustada.
Demopäev oli siiski väga edukas. Tänu Haxlr8rile saime kajastusi väga paljudes blogides ja ajakirjades nagu Techcrunch, Engadet, Forbes, Wall Street Journal jt. Paljud potentsiaalsed kliendid liitusid meie meililistiga ning tundsid huvi, millal osta saab.
Terve 2012. aasta suvi kulus vigade silumisele, tootmise organiseerimisele, veebilehe arendamisele. Sügiseks olime kindlad, et suudame toota. Tootmiseks aga puudusid vahendid, seega otsustasime hakata vastu võtma eeltellimusi. Kliendid olid nõus maksma mitu kuud ette seadme eest, mida tootis ettevõte, mis polnud kunagi ühtegi toodet arendanud ega müünud. Uskumatu! 2013. aasta märtsis said esimesed kliendid oma seadmed kätte.
Konkurents
Suhteliselt kiiresti ilmusid turule konkureerivad tooted ja ideed. Esimene potentsiaalne konkurent oli üks veebileht, mis pakkus sarnast teenust, kui Shaka ilmajaam. Siiski mindi ideega edasi, esimeste konkurentide ilmumine lisas kindlustunnet idee väärtuses. Peale esimese toote valmimist hakkasid turule ilmuma teised ettevõtted, kes juba ka sarnast riistvara pakkusid. Kindlasti kopeeriti esimesena turule tulijat, kuid pigem kasutati ära sarnaste ideede ja võimaluste tekkimist.
Soov olla teistest parem ja sammukese võrra ees lükkas Shaka meeskonda arendama juba järgmise põlvkonna seadet, mis ei olnud enam ainult tuulemõõtja vaid väike ilmajaam. Olemasolev elektroonika tehti ümber, et võimaldada õhurõhu ja õhuniiskuse mõõtmist ning Android telefonide tuge.
Ette planeerimine ja eelneva seadme tegemine ei muutnud siiski järgmise seadme arendamisele kuluvat aega. 2014. aasta kevadel, peaaegu aasta hiljem, said esimesed kliendid kätte oma ilmajaamad. Shaka Weather Station oli veel keerulisem seade ja selle tootmine nõudis veel rohkem ressurssi, kui Shaka Wind Meter. Järjekordselt olid kliendid mitu kuud ette maksnud ning Shakat usaldanud.
Saadud õppetunnid
Koolist ja teiste kogemusest õppimine on tore, kuid ise tehes õpib kordades enam. Julgelt soovitan kõigile! Kõige olulisem on õige otsuse äratundmine ja seda on teiste kogemuse põhjal raske teha. Tagantjärele teeks kindlasti palju asju teisiti.
Alustavale ettevõttele soovitan kindlasti alustada oma toote müümist kohe, kui on midagi müüa. Halvim, mis juhtuda saab, on see, et keegi ei osta. Palju hullem, kui arendad toodet pikka aega, lihvid ja viimistled, ning alles pika tee lõpus avastad, et keegi ei osta.
Erinevate kompetentside ja hea meeskonnatöö tulemusel õnnestus Shaka tiimil luua toode, millel on justkui kõik olemas – hea disain, uudsus, kasulikkus, kasutatavus. Majanduslikult eduka ja elujõulise lahenduse elluviimiseks on vaja aga kindlasti sama head turundust, tootmist, juhtimist ja teisi äri igapäevaseid ja strateegilisi tegevusi.
.jpg)
Mõned komistuskivid ja soovitused, mida startupi käivitamisel tasuks vältida:
Startupina uut jalgratast leiutama pole mõtet hakata. Shaka puhul leiutasime lausa mitut: arendasime ebastandartset andmevahetust kahe seadme vahel ja arendasime ise sensorit, mitte ei kasutanud valmis komponente.
Tegeleda tuleks valdkonnaga, mida sa tunned.
Mingil (õigel) hetkel tuleb arendustöö lõpetada ja minna turule sellega, mis on, ning jätta võimalus hilisemaks vigadeparanduseks. Kõike ei ole võimalik kunagi ette näha ning reaalsete klientide tagasiside arendab su toodet kiiremini ja paremini.
Arendustegevus ei tohi üle pea kasvada, mis võib anda tagasilööke ajaliselt või süüa ära rahalised ressursid. Müügitööle ja teistele strateegilistele valdkondadele tuleb samaväärselt panustada.
Tee teistega koostööd. Kõike ei jõua ise teha, partneritega on kergem koos areneda ja rohkem ressursse kaasata.
Hoolitse, et meeskond ei väsiks. Seades väga kaugel asuvaid eesmärke võib tekkida väsimus ning oht, et ei jõutagi kohale.
Eduka jäätiseäri retsept – annus kirge, tugev bränd ja koostöö oma ala professionaalidega.