UI/UX disainibüroo DUX laieneb 

DUX on disainibüroo, mis disainib ja mõtleb välja digitaalseid tooted ja teenused,
kõike mida saab läbi ekraanide kasutada ja kogeda.

Eesti Disainikeskus uuris  Kristian Lemberi käest, mis plaanid DUXil lähiajal on.

Fotol: Kristian Lember


Sügisel võitsite Eesti Disainiauhindadel graafilise ja digitaalse disaini kategoorias kulla “Hooli” rakenduse loomise eest. Pool aastat hiljem juba laienete. Kas võib öelda, et liigute üha tõusvas tempos?

Fotol: DUX ja Eesti Disainiauhinnad 2020 ©Aron Urb


Oma büroo algusaja ca 8 aastat tagasi, olime arusaamal et me ei keskendu ilmtingimata laienemisele, vaid püüame pakkuda kvaliteetset teenust, keskenduda oma valdkonnale ehk siis UX ja UI disainile. Siiani on see fookus edu toonud, kliendibaas on pidevalt kasvanud ning samas vajadus ka leida juurde inimesi ja oskusi. Selle otsuse taga on soov mitte ära öelda huvitavatest projektidest, kui et suurendada käivet või laieneda teistele turgudele.

Oleme nüüd ka ühe katuse all arendusettevõttega ORGO, kellega koos soovime pakkuda paremat kvaliteeti projektides, kus meie disainilahendus vajab kodeerimist. Disain ja kood käivad tihedalt ühte sammu, seda ei saa ignoreerida!

Suuremad numbrid on tore seik aga lisab ka suuremat vastutust. Oleme kasvanud algusajast 2-3 inimese ettevõtmisest arvestatavaks disainibürooks. Hetkel meid 11 inimest ning ilmselt selle aastaga tuleb lisa. Eesti mõistes on see juba mikroettevõttest väikeettevõtteks kasvamine :) Ehk siis laienemist saab mõista erinevalt. Ma ei ütle, et numbrid pole meie jaoks olulised, vaid pigem loodan, et laieneb meie silmaring ning avastamise rõõm.

Fotol: DUXi uus kontor Noblessneris


Millised tööd on igapäevaselt teie laual? Kas Hooli rakenduse väljatöötamine on teie agentuuri jaoks midagi tavapärast või erines see kuidagi teie teistest töödest?


Üldiselt võib meie projekte jagada kaheks:

- pikaajalised teenuse ja toote arendusele suunatud projektid kus lahendame keerukaid kasutajateekondasid, kus kasutajad laveerivad mitmete funktsioonide ja võimaluste vahel. Näiteks iseteeninduskeskkonnad, tarkvaralahenduste kasutajaliidesed, rakendused jne. Taolised projektid kestavad tavaliselt pikka aega ning neil nö polegi lõppu vaid pigem pidev protsess. Tavaliselt sellised projektid on meie jaoks telekom, transpordi ja finantsmaailmas.

- Teine osa projektidest on nö rohkem “storytelling” projektid, kus on oluline osa lool, sõnal, visuaalil ning lahendusel kuidas see kõik panna koos töötama kasutajaliidese kontekstis. Näiteks Iglucraft saunatootjate veebikeskkond www.iglucraft.com kus meie ülesanne oli luua keskkond kus saaks müüa sauna lääneeurooplasele. Ehk siis sa järgid ikka samasugust disainiprotsessi nagu ka keerukama kasutajateekondadega projektides aga fookus on hoopis teises kohas.

Fotol: Iglucraft


Hooli rakenduse juures oli meie jaoks eripära selles, et me avastasime enda jaoks inimesed, ehk siis kasutajad kellele disainida, kellede arusaam ja kogemine ajast ning interaktsioon süsteemidega on midagi muud millega me seni oleme kokku puutunud. Ses osas oli see meie jaoks silmiavardav, pani mõtlema lihtsusele ning et meie ümber on inimesi kes tajuvad maailma teistmoodi. Disainerile kindlasti väljakutse aga samas seik mis muudad tema töö huvitavaks.




Fotodel: Hooli on kalendri ja päevakava rakendus, mis on mõeldud dementsetele ja alzheimerit põdevatele inimestele, kellel on probleeme aja tajumise ja mäluga.


Kui palju erineb Hooli lõpptulemus algsest briifist, millega klient teie juurde jõudis? Milline nägi välja koostöö kliendiga? 


Hooli projektis oli kliendil (Märt Jõesaar) kandev roll kes oli ise põhjalikult projekti ettevalmistanud, osales analüüsis ning tegeles sihtrühmaga, oli nö mootoriks kogu projektile. Sellisel viisil projekti teha on lust, protsess läheb lihtsamalt, on olemas partner, kellega põrgata mõtteid.

Esialgne briif oli piisavalt üldine, et jätta vaba ruumi formaadile aga samas põhjalikult ettevalmistatud ning eesmärgistatud, et oleks alus ja teadmine tingimuste ning piirangute osas. Lisaks oli meil silme ees eesmärk, mis keskendus peamise probleemilahenduse, kuidas luua selline kalender ja abivahend mis aitaks sihtrühmal paremini aru saada kus nad asuvad, mis kell on, mis on järgmine tegevus. Iseenesest lihtsad teemad, aga samas ka väga keerulised ja suurte piirangutega.

Disainerid leiavad tavaliselt, et neid peaks projekti kaasama võimalikult varajases faasis. Miks?


Disainiprotsess ja mõtlemine on rajatud ülesse põhimõttele et leida koos ühise teekonnaga lahendus, seda valideerida ning rakendada. Mis iganes selleks projektiks ja formaadiks siis ka pole, on tegu sisuliselt probeemilahendusega. Kui meie kätte tuleb projekt kus oodatakse meil rakendamise osa, siis üldjuhul me me seda teed ei lähe ja juba eos loobume, sest nii me looks midagi sellist milles me poleks kindlad.

Toote või teenuse loomine, muutmine või kohandamine on protsess kus disainer aitab luua, mõista, defineerida ning rakendada lahendust. Kui disainer tuua sisse projekti hiljem, kui kõik on juba nö paigas, siis muutub disainer ainult rakendajaks, ehk tööriistaks.

Kuidas sa iseloomustad tänapäeva digimaailmas tegutseva disaineri tööd? 

Disainer, digi või graafiline, teenuse või toote. Disaineritel endalgi vahest keeruline määratleda et mis siis su tiitel on ja milline “müts” parajasti peas :) Samas need tiitlid aitavad vähemalt disaineritel endil saada paika jõujooni ja formaati milles tegutsetakse. Mure ainult selles, et kuidas klient sellest aru peaks saama et kelle poole pöörduda, millise teemaga ning kus selle disaineri leida võiks.


Tänapäeval kus digil fookus, on sageli keeruline aru saada, millal ma muutun digiks ja millal olen print :) Olukorrad kattuvad ning ristuvad. Ideaalses maailmas ma ütleks, et polegi suurt vahet näiteks UI disaineri ja graafilisel disaineril, sest tööprotsess põhimõtteliselt on üks, metoodika ka nagu sarnane, küll aga erinevus tööriistades mida kasutakase ning platvormi formaatides, mida luuakse. Näiteks peab UI disaier arvestama oma töös erinevate ekraanisuurustega ning seadmetega milles loodud lahendust kasutama hakatakse. Samas graafilise disaineril näiteks plakati loomisel on samuti erinevad formaadid ja suurused, lihtsalt pinna materjal on teine, ühel piksid teisel paber. Ja ma küsiks vastu et kas siis UI disainer ei lahendagi asju gaafiliselt nagu graafiline disainer?

Halva kombe kohaselt ma ei vastanud küsimusele selgelt ning esitan hoopis vastu küsimusi. Aga eks see on ka märk sellest et maailm muutub kiirelt ja tegelikult on asi lihtne, disainerid tegutsevad samadel alustel, vahet võib teha materjalis ja tööriistades.

Millised on teie tulevikuplaanid?


Jääme ikka oma liistude juurde, ehk siis UX ja UI disain. Tahame saavutada paremat efektiivsust, katta erinevaid oskusi omas tiimis. Näiteks lisaks UX ja UI disaineritele tuua sisse tugevamalt ka Motion Design, mida rakendada visuaalsemates projektides. Ehk siis pidevalt katsetada piire ning luua midagi uut, avastada.

dux.ee

Meie strateegias pole laienemine, kuid hea on näha, et aastatega see on toimunud orgaaniliselt ning vastavuses meie meeleolu ja plaanidega. Samas, meenutan et jumalatel on tavaks naerda kui sina oma plaane teed :)  

Püsige terved nii seest kui väljast ;)


Kristian Lember võtab sõna ka 11. märtsil toimuval Disainijutud vol3 keskustelul ERMis, kus räägitakse teemal ‘‘Kuidas disainida häid digi- ja avalikke teenuseid?‘‘

//

DUX kuulub Eesti Disainibüroode võrgustikku, kuhu hetkel kuulub 50 disainibürood/disainistuudiot. Võrgustiku andmebaasiga saab tutvuda siin.


Disainibüroo, Disainibüroode võrgustik