Avatud ja hägus. Tärkavate disainipraktikate kaardistamine
Käesoleva aasta alguses sai avaldamisküpseks Eesti Disainikeskuse tellitud uus uuring tärkavate disainipraktikate kaardistamiseks Eestis.
Tegemist oli esimese pääsukesega valdkonna põhjalikumal uurimisel, mille Eesti Disainikeskus on ülesandeks võtnud, et luua disainivaldkonnast paremat arusaamist ja tekitada võrreldavust mujal maailmas toimuvaga. Tärkavate disainipraktikate uuringu teostasid Ruth-Helene Melioranski ja Martin Pärn ning teostamist toetas rahaliselt Eesti Kultuuriministeerium.
Disain muutuvas maailmas
Maailm on suurtes muutustes. Kiired muutused toimuvad nii ühiskondlikes oludes kui tehnoloogilistes ja keskkonnaprotsessides ning see on viinud muutustesse ka disainivaldkonna. Disainivaldkonna muutumisest räägitakse globaalses kontekstis palju. Disain on muutumas järjest mitmetahulisemaks, disaini tegevusväli on jõuliselt laienemas ning sisemiselt muutumas, põhjustades sellega ka eriala identiteedi hägustumist ja erialase enesemääratlemise keerukust.
Disaini uued rollid
Üks värskemaid uuringuid, mille esmaseid tulemusi tutvustati viimasel Service Design Global Conference (2020) konverentsil, on SDD Milano poolt läbiviidav globaalne uuring, mis tegeleb disaini teisenemise, erinevate tekkivate disainiprofiilide ja disaini rakendamise potentsiaaliga erinevates valdkondades; sealhulgas ka disaineri oskuste laiendamise ning uute perspektiivide ja tulevikupotentsiaali kaardistamisega.
Selle uuringu kohaselt on disainivaldkond jaotumas järgmiselt:
Ülejäänu (ca 1/3) on traditsiooniline disain.
Muutuvad ka Eesti disainipraktikad
Ka Eesti ühiskond on viimaste kümnendite jooksul põhjalikult teisenenud. Uuringu algatamisel huvitas meid, kuidas Eesti disain ja disainerid ühiskonnas toimuvatele muutustele reageerivad ja nendega kaasa lähevad ning kas Eesti disainis toimuvad arengud on võrreldavad globaalsete arengutega? Me ei katnud uuringuga seekord kogu disainipraktikate tegevusvälja selle paljususes, vaid keskendusime uute suundade ja muutuste otsimisele Eesti tänases disainipraktikas.
Seadsime eesmärgiks kaardistada uusi ilminguid, keskenduda muutustele disaini, disaineri ja disainimise olemuses ning mõistmises. Tänane Eesti disaini valdkond on kirju. Siin tegutsevad nii kompleksseid teenuseid pakkuvad suured disainibürood kui kitsalt spetsialiseerunud ühe‑kahe inimese tiimid. Meie uuringu fookuses olid disainiteenuse pakkujad ning nende erialane praktika. Uuringust jäid seekord välja oma tooteid valmistavad disaineritest ettevõtjad, samuti ei käsitletud arenguid disainihariduses.
Fotol: Martin Pärn ja Ruth-Helene Melioranski tutvustamas
‚‚Avatud ja hägus. Tärkavate disainipraktikate kaardistamine‘‘ uuringut
Millised on disainipraktikate uuringu põhilised järeldused?
- Disain on muutumas. Disain on dematerialiseerumas, muutumas „ainetuks“ ehk materjalivabaks. See tähendab ühtlasi, et disaini ei suuna enam materjalist tulenevad küsimused ja aspektid, vaid suhted ja suhete võrgustikud. Disain oma uues avaldumise vormis on kui suhete organiseerija või erinevate jõujoonte modifitseerija.
- Disaini ülesanne on muutumas. Enam ei ole eesmärgiks mitte niivõrd objektide loomine, kuivõrd taustast ja eesmärkidest rääkimine – miks me midagi teeme ning millises kontekstis toimetame. On muutunud disainitellimuste ja disainile esitatavate ülesannete ampluaa, loova sekkumisega defineeritakse ühtaegu nii ülesannet ennast (seatud eesmärki) kui hüve, mida lõpplahendusena kasutajatele ja teistele osapooltele soovitakse pakkuda. Uudne disainiteenus on haakumas organisatsiooni strateegiliste ülesannete kujundamisega, olles jõuliselt kaasatud edasiviivate muudatuste mõtestamisele, algatamisele, vormistamisele ja elluviimisele ning aidates seeläbi luua sisuliselt uusi väärtusi.
- Disain on muutumas uurimuslikumaks. Varasem Eesti disaini silmapaistvalt suur praktikakesksus on hakanud muutuma. Disainiuuringute keskne roll on koguda sisendit, leida uusi suundi, et vormida kogu järgnevat disainiprotsessi ja selle tulemit. Disainiuuringute fookuses on olukorra muutmise võimaluste otsimine ja tekitamine.
- Disainivaldkond demokratiseerub ja disainiprotsessis osalejate ring on oluliselt laienemas. Tavapäraseks on saanud nii erinevate erialade ekspertide kui hilisemate disainikasutajate kaasamine. Disainer ei ole enam ainuke disainija, vaid disainimise oskus on kandumas üle teistesse valdkondadesse, aga saamas ka igaühe baasoskuseks.
- Disaineri roll on muutumas. Disainer on muutumas kindlalt piiritletud „objekti” loojast disainiprotsessi algatajaks, arutelu juhtijaks ning suunajaks, koosloome tegevusjuhiks ja kuraatoriks. Keskse koha disaineri tegevuses on saanud uute probleemsituatsioonide võimalike lahenduste või lubavate võimaluste otsimine, kirjeldamine ja testimine. Stiil ja vorm luuakse protsessi viimastes etappides ning need on pigem tegevuse avaldumisvormid ja -kujud, mitte disaini käivitavad aspektid.
Millised on disaineri uued profiilid?
Tekkinud uued disaineriprofiilid täiendavad disaineri seniseid ametikirjeldusi ja on võimelised horisontaalselt ühendama erinevaid traditsioonilisi disainivaldkondi.
Kolm uut disaineriprofiili:
- Disainer kui strateeg, kelle fookuses on sisulise strateegia väljatöötamine muutusteks. Disainerid on muutumas pelgalt loova teenuse pakkujast organisatsioonile operatiivsel tasandil partneriks strateegilise visiooni loomisel ja otsuste tegemisel.
- Disainer kui liider. Disainijuhi rollis on disaineril katta kaks valdkonda: ühelt poolt juhtida ja hallata protsessi ning teisalt seda eestvedajana kureerida.
- Disainer kui uurija. Siin kehastub disainer uuringuplaani väljatöötajaks ja läbiviijaks. Selles rollis on vaja oskust infot koguda, märgata seda, mida pole seni tähele pandud ja mõtestada seeläbi tulevikku.
Kuidas on muutumas ootused disaineri oskustele?
Disaini muutumisega on päevakorda tõusnud disaineri sisemine erialane eneseareng. Lisaks traditsioonilistele ametioskustele – vallata tehnoloogiaid ning luua vormi ja jutustada lugu – peab tänapäeva disainer suutma:
- Töötada inimeste ja organisatsioonidega;
- Mõistma suuri süsteeme;
- Suutma süsteeme kirjeldada selliselt, et võimalused muutuste esilekutsumiseks oleks arusaadavad.
Muutused võtavad aega..
Võib öelda, et kuigi Eesti disainimaastik on muutumas, on uued praktikad siiski pigem otsivad, küsivad ja kompivad. Laiem disaini diskursus toimib jätkuvalt endistes mustrites ja uued praktikad ei ole veel juurdunud. Disain on küll liikunud objektilt protsessile, suhetele ja kogemustele, ent objektid ja esteetika on disainist mõtlemisel ja rääkimisel endiselt valdavad.
Võrreldes maailmas rakendatavate praktikatega näeme Eestis erialaselt katmata või vähe kaetud teemasid ehk nö valgeid alasid. Selleks on näiteks spekulatiivne või tulevikku vaatav kriitiliste stsenaariumite ja tulevikuvisioonidega katsetav disain. Ka jätkusuutlikkusega seotud teemad (kuigi nendega juba tasapisi tegeletakse) vajavad oluliselt sügavamat käsitlust.
Kuidas muutusi kiirendada?
Eestis on disain jäänud peaaegu täielikult turumehhanismide valda, valdkond areneb pigem vastavalt tellimustele ning seetõttu muudavad eksperimentaalsed ja uuenduslikud praktikad disainiturgu väga vaevaliselt. Vaja on tegeleda uue disainikultuuri arendamise ja suunamisega, käivitada programme ja eksperimenteerida. See omakorda eeldab aga vajalike toetusmehhanismide käivitamist.
Mudelitega käib kaasas spetsiifiline selgitav sõnavara. Hetkel puudub kaasaegne eestikeelne mõisteraamistik, palju kasutatakse ingliskeelset terminoloogiat ja otselaene, vajadus kohaliku terminoloogia järele on suur. Disainerilt oodatavate oskuste muutumine eeldab disainivaldkonnas elukestva õppe kontseptsiooni ja võimaluste ülevaatamist ning selle toetamiseks ja arendamiseks võimaluste leidmist.
Kokkuvõtte tegi: Tiia Vihand
Disainiturg lükkub maikuusse