Disain majanduskasvu teenistuses
Tiia Vihand Eesti Disainikeskusest kirjutas Postimehes heast disainist kui olulisest tegurist majanduskasvu saavutamisel.
Hiljuti avaldas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium visiooni Eesti majanduspoliitika arenguks, esitades plaani, mis seab suunised ja mõõdikud 2035. aastani. Dokumendi ambitsioon on julge: kahekordistada Eesti majanduse maht aastaks 2035.
Dokumendis ei olnud mainitud sõna disain, aga Eesti disainerid tahavad kindlasti selle ambitsiooni realiseerimisele kaasa aidata. Nagu uuringud näitavad ei ole teadlik disaini kasutamine paraku mitte midagi iseenesestmõistetavat.
Meid ümbritsev füüsiline ja digitaalne ruum ning tehismaailmaga suhestumise viisid on kellegi poolt kujundatud. See, kuidas ja millest asjad on tehtud, millised nad välja näevad ja milline on tarbijate kasutuskogemus, on (enamasti) disainerite looming. Seda, et majadele annavad kuju arhitektid ja riideid loovad rõivadisainerid, teavad kõik, aga igapäevaselt kasutatavate esemete, veebisisu ja teenuste üle liiga palju pead ei vaevata.
Ometi soovime omada või kasutada just selliseid esemeid ja teenuseid, mis on kestlikud, kvaliteetsed, funktsionaalsed, ilusad, loovad meile väärtust ja panevad meid end hästi tundma. Ostuotsuseni võib viia kasutatavus, kvaliteet, pikaajalisus või tihtipeale lihtsalt ihaldusväärne kaubamärk. Nii on see kogu maailmas. Halba, koledat ja mittetoimivat kaupa või teenust ei soovi keegi. Disainil on majanduses oluline roll.
Disaini üks definitsioone kõlab nii - Disain on teadlikult juhitud loominguline protsess, mis algab probleemipüstitusest ning viib uute, elujõuliste, kasutajakesksete, esteetiliselt nauditavate ja innovaatiliste teoste, toodete ja teenuste väljatöötamiseni (1). See loetleb omadusi, mille raamesse hea disain mahtuma peab. Ühtlasi kirjeldab see protsessi, mida juhitakse teadlikult.
Foto: Eesti disainiauhinnad 2014. Äramärgitud töö. Elektrikeris.
Rohkem disainiteadlikkust ja parem sihtimine
Kuigi saab tõdeda, et teadlikkus disaini olulisusest on ettevõtjate seas võrreldes 2018. aastaga paranenud, ei ole disaini teadlik kasutamine siiski veel üldtuntud tõsiasi nagu selgus Civitta ja Kultuuriministeeriumi koostöös läbi viidud ja selle aasta 15. märtsil avaldatud uuringust “Disainikasutus Eesti ettevõtetes ja sihtasutustes”.
Uuringu sedastab paraku järgmist: “eriti väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel on jätkuvalt madal teadlikkus disaini võimaluste osas ning piiratud vahendid. Esineb palju ettevõtteid, kes peavad disaini kuluks ning leiavad, et nende valdkonnas ei ole disaini kasutamine asjakohane. Sellise suhtumise peamiseks põhjuseks võib pidada just madalat teadlikkust disaini võimalustest ning isikliku positiivse kogemuse puudumist. Suuremad kitsaskohad on toote- ja tööstusdisaini rakendamisel ettevõtluse arendustegevuse osana.”
Uuring leiab ka, et meetmete vajaduspõhist sihtimist tuleb parandada – ”Üle poolte ettevõtjatest/asutustest ei ole kasutanud disainipädevusi toetavaid meetmeid ega ole nendest teadlikud. Meetmeid kasutanud äriühingutest paljud leidsid, et need pole mingit mõju avaldanud.“
Selgus ka, et „Disaini kasutamist toetavaid meetmeid ja tegevusi ei tohiks vaadata ja planeerida eraldiseisvatena, vaid disaini komponendid tuleks siduda muude ettevõtjatele suunatud meetmete sisse. Mõned disainipakkujad selgitasid, et koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga või viimase haldusalas, oleks lihtsam planeerida disaini erinevate ettevõtjatele suunatud meetmete ja programmide sisse. See aitaks lihtsamini ettevõtjateni jõuda ning disaini mõte ja väärtus oleks ettevõtjale arusaadavamad ja lähemal.“
Lisaks sellele on Eesti Disainikeskus disainivaldkonda kureeriva organisatsioonina koostanud Eesti disainivaldkonna kaardistuse, mis on sissevaade Eesti disainivaldkonnas tegutsevate loovisikute, mittetulundusühingute ja ettevõtete mitmekesisusse. Aprillis ilmavalgust nägev kaardistus koos eelmainitud uuringuga peaksid kindlasti olema mõtestavaks sisendiks ka Eesti majanduspoliitika plaani elluviimisel.
Muidugi ei aita pelk dokumentide lugemine majandust kasvatada, aga nendega tutvumine aitab mõista disainivaldkonna spetsiifikat ja leida võimalusi, kuidas disaini heade (ja ostetavate) toodete ja teenuste loomisel oleks võimalik paremini kasutada. Riik saaks omalt poolt disainikasutuse arengule kaasa aidata hinnates ettevõtlustoetuste jagunemist ning tootearenduse- ja prototüüpimise rolli turule minevate toodete ja teenuste loomisel.
Kuigi disain kuulub ministeeriumite jaotuses Kultuuriministeeriumi haldusalasse, tasuks ka MKMil ja rakendusasutustel disaini puudutavate riiklike toetusmeetmete väljatöötamisse kaasata eksperte disainivaldkonnast. Olen veendunud, et selline lähenemine parandaks toetusmeetmete otstarbekust ja annaks paremaid majanduslikke tulemusi.
Disain algusest lõpuni
Disainerite kaasamine tootearendusprotsessis algusest lõpuni aitab luua tugevamat alust tõhusatele lahendustele ka elutsükli üleselt. Kuigi väiksemad ettevõtted kardavad sellega kaasnevaid kulusid, on kindel, et professionaalide kaasamine algusest peale aitab ettevõtetel olla pikaajaliselt edukam.
Selline strateegia on ka ringmajanduse, mille poole liigutakse, alustala – toote elutsükli analüüs võimaldab disaineritel ja ettevõtjatel arendada jätkusuutlikumaid, hõlpsamini taaskasutatavaid ja parandatavaid tooteid, vähendades nõnda keskkonnamõju kogu toote elukaare vältel.
Samuti võiks ettevõtjate pilk disainipakkumiste turul olla avaram. Uuringu järgi eelistavad ettevõtjad partnerina tihti juba tuttavaid disainereid. See on mõistetav – tööd tehes on lihtne toetuda läbiproovitud ja usaldusväärsetele inimestele. Kuid uute vaatenurkade kaalumine võib viia paremate tulemusteni. Üheks võimalikuks abiliseks uute disainipartnerite leidmisel on Eesti disainibüroode võrgustiku andmebaas veebis.
Edukaid näited, kus professionaalsete disainerite looming on olnud oluline edu komponent on erinevatest valdkondadest - alates Huumi rahvusvaheliselt tuntud saunakeristest ja Sileni vaikuseruumidest, lõpetades Oru hotelliga Tallinna Lauluväljaku kõrval, kus disainerid olid kaasatud turu-uuringutest viimse kui sisearhitektuuri detailini ja isegi hotelli visiitkaartide ja pastakate valikuni välja.
Need mõned näited disaini olulisusest turul annavad ehk aimu, et majanduskasvu plaani saab parimal viisil ellu viia koos disaineritega töötades. Selleks peaksid Eesti ettevõtted ja riik mõtlema laiemalt ja panema veelgi enam rõhku heale disainile, kasutades professionaalsete disainerite teadmisi ja kogemusi. Disainimõtlemine, prototüüpimine ja kasutajakeskne arendus on võtmetegurid, mis aitavad luua paremaid tooteid ja teenuseid. Need lähenemisviisid võimaldavad ettevõtetel olla turul edukamad. Eesti ettevõtted, mis investeerivad disaini, investeerivad oma tulevikku. Hea disain on hädavajalik komponent edukas äris. Tuleb mõista disaini väärtust ning selle potentsiaali majanduskasvu ja ühiskondliku heaolu edendamisel.
1) Melioranski, R-H., Pärn, M., Meister, L., Siimar, J., Lehari, I. (2012) Kuidas leiutada jalgratast. Eesti Disainikeskus ja Eesti Kunstiakadeemia
Kultuuriministeeriumi disaini uuring
Majanduspoliitika plaan- Pikaajaline vaade majandusele
Algas kandideerimine Eesti Disainiauhinnad 2024 konkursile