Disaini tegevuskava viis kahe aasta jooksul kokku disainerid ja ettevõtjad
„Kahe aasta jooksul tehti disaini ja ettevõtluse koostöö arendamisel palju rohkem, kui tegevuskavas plaaniti," ütles Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) ettevõtlustalituse peaspetsialist Piret Potisepp. „Rõõm on tõdeda, et selle tulemusena on kasvanud nii disainerite võimekus pakkuda oma teenuseid ettevõtjatele kui ka teadlike disainikasutajatest ettevõtjate arv. Järjest enamate juhtideni jõuab arusaam, et disain ei peaks olema asi iseeneses, vaid elementaarne osa firma strateegilises ja operatiivses juhtimises. Disain on tööriist, mille abil on võimalik tõsta oma toodete ja teenuste lisandväärtust ning konkurentsivõimet."
Potisepa sõnul peaks edaspidi sarnase tegevuskava koostamist ja läbiviimist initsieerima disainisektor ise. „Arenguruumi disaini võimaluste teadvustamisel on – uuringust selgub, et vaid 33% ettevõtetest on viimase kahe aasta jooksul professionaalset disainiteenust kasutanud. Samas leiavad nendest ligi pooled, et see on klientide rahulolu suurendanud ja ettevõtte konkurentsivõimet tõstnud," ütles ta.
Kahe aasta jooksul viidi tegevuskava raames läbi hulk tegevusi. Näiteks toimus ettevõtjate disainialase teadlikkuse tõstmiseks Eesti Disainikeskuse eestvedamisel koolitusprogramm Disainivedur, kus lisaks infopäevadele Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Võrus analüüsiti koostöös disainijuhiga 11 ettevõttes disainiga seotud kasvuvõimalusi. 28 Lääne-Eesti loomeettevõtjat osales pooleaastases koolitusprojektis „LoomeElamus". Algas ulatuslik koolitus- ja arendusprogramm Disainibuldooser, kus pilootfaasis kaasati 10 ettevõtet ja 10 disainerit ja mille tulemusena valmib igal ettevõttel toote-, teenuse või muu arendusprojekt.
Disaini kasutamise soodustamiseks ettevõtetes laiendati EASi pakutava innovatsiooniosaku kasutusvaldkonda ka disainiteenustele. Praeguseks on innovatsiooniosakut kasutanud enam kui 1500 ettevõtet, millest disainiteenuste osakaal oli ca 15-20% kõikidest projektidest. 2012. aastal alustas EAS disainijuhtimise alase nõustamise toetamist, 2012. aasta alguses kuni 2013. aasta lõpuni on rahuldatud 88 taotlust kogusummas 365 474 eurot. Samuti toetas EAS disainiettevõtete osalemist rahvusvahelistel konverentsidel ja messidel.
Disainihariduse kvaliteedi tõstmiseks toimus 2012. ja 2013. aastal Disainikeskuse, Eesti Kunstiakadeemia ning Tallinna Tehnikaülikooli koostöös 60 disaini- ja tootearenduse töötuba gümnaasiumidele, kus osales 1275 noort; toimusid talvekoolid noortele leiutajatele, disainialased koolitused õpetajatele jne. Disainiõpe on leidnud koha põhikooli kunstiõpetuse programmis. Väljatöötamisel on disainerite kutsekvalifikatsioonisüsteem. Kvaliteetse disaini nõudluse suurendamiseks on MKM alustanud nõudluspoole innovatsioonipoliitika väljatöötamist.
Disaini tegevuskava 2012-2013 viisid ellu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kultuuriministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Rahandusministeerium ja Sotsiaalministeerium koostöös Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse, Eesti Disainikeskuse, Eesti Disainerite Liidu ja teiste disainivaldkonna erialaühenduste ning tugistruktuuridega.
Tegevusplaanil oli neli eesmärki: tõsta Eesti ettevõtete konkurentsivõimet disaini efektiivse ja targa rakendamise kaudu ettevõtluses, suurendada strateegiliste disainikasutajate arvu Eesti ettevõtete hulgas, aidata kaasa teistele majandussektoritele lisandväärtust pakkuva disainiteenuste turu tekkimisele Eestis ja kasvatada Eesti disainiteenuste sektori iseseisvat ekspordivõimekust.
Disaini tegevuskavaga 2012-2013 ja selle täitmise aruandega saab tutvuda MKMi kodulehel http://www.mkm.ee/disainikava. Tegevusplaani aruanne esitatakse Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks „Eesti ettevõtluspoliitika 2007-2013" aastaaruannete koosseisus.
Londoni moenädalal osalev moedisainer Marit Ilison jõudis maineka Hyéres moekonkursi finaali.