Disainikeskus 10 - juubeli eri
Disainikeskuse 10. juubeli puhul vestlesime Ilona Gurjanova, Jane Oblika, Dan Mikkini ja Janno Siimariga.
ILONA GURJANOVA
Eesti Disainerite Liidu juht, Disainikeskuse asutajaliige
Kirjeldage valdkonda sel hetkel, kui sai algus pandud EDK asutamisele ning mis oli ajendiks?
Eesti Disainerite Liit ja EKA alustasid paralleelselt mõtisklustega vajaduse üle luua disainikeskus 2001.a, keskus pidi olema loodava disainipoliitika üks elluviija. 2001.a. loodi Majandusministeeriumi juurde töögrupp “ seisukohtade võtmiseks ja ettepanekute tegemiseks tööstusdisaini riiklike toetusmeetmete rakendamisesks Eestis”. Tookord olime tiimis Martin Pärnaga.
Peamine põhjus disainipoliitika loomiseks ja keskuse tekitamiseks oli madal disainiteadlikkus, toormaterjali väljavedu riigist ilma lisaväärtust loomata, ettevõtete vähene disainikasutus, puudujäägid disainihariduses. Disainipoliitika alused sai loodud Taani disaineri Per Mollerupi juhendamisel 2002 ning loodava disaini infokeskuse äriplaan loodi 2003. Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2003. a valitsuskabineti nõupidamise päevakorra punkt nr. 4 protokollilise otsuse alusel otsustati: Vastavalt Vabariigi Valitsuse poolt teadmiseks võetud Rakendusdisaini töögrupi lõpparuandele "Eesti - disainimaa? Ettepanekud rakendusliku disaini edendamiseks Eestis" moodustada töögrupp Disainiinfo Keskuse loomise ja/või keskusele seatud ülesannete täitmise ettevalmistamiseks.
Pildil on Martin Pärn ja Per Mollerup. 7.05.2002 toimus disainiuuringu lõpptulemuste avalikustamine TTÜ saalis ja avalik arutlus teemal "Disain-kasutamata ressurss Eesti majanduses?".
Mind võeti selleks ajaks konkursi alusel tööle Majandusministeeriumisse. Kahjuks mitme ministeeriumi ja ettevõtete ning organisatsioonidega koostöös loodud disainipoliitika aluseid ametlikult Valitsuse kabinetis ei kinnitatud ning rahastust selleks ei eraldatud.
Vaatamata sellele on mitmeid planeeritud tegevusi ellu viidud ning Disainikeskus loodud.
Mis on olnud kõige südamelähedasem edasiminek Disainikeskuse töös ja valdkonnas tervikuna viimase kümne aasta jooksul?
Mulle isiklikult on meeldinud kõige rohkem ABC Disaini loengusarjad, kindlasti avasid need esinemised paljude silmad disaini uute suundade kohta. Väga head välisesinejad olid!
Millised on õnnesoovid Disainikeskusele ja valdkonnale uueks kümnendiks?
10 aastat Disainikeskust! Uskumatu saavutus! Õnnitlused!
Valdkonnale soovin ahnust uute teadmiste ja oskuste järele ning koostöövõimet! Usun, et uuel kümnendil tuntakse Eesti disaini maailmas kui kvaliteetset, mugavust ja esteetilisi elamusi pakkuvat, keskkonda ja inimese vajadusi arvestavat, nutikat ja humoorikat inimesi kõnetavat nähtust.
JANE OBLIKAS
Disainikeskuse juht aastatel 2011-2018
Kirjeldage valdkonda sel hetkel, kui asusite seal tegutsema? Mida põnevat ja edasiviivat sai sel ajaperioodil tehtud?
Asusin Eesti Disainkeskuse etteotsa 2011 aasta augustis. Pean tunnistama, et ega ma disainist kui mõtteviisist ja protsessist midagi suur ei teadnud. Selles mõttes esindasin üldsust väga hästi, et teadlikkus disainist ja disainivaldkonnast oligi sel hetkel väga madal. Ja see oli ka meie suurim väljakutse – tõsta teadlikkus disainist, disaineritest, disainmõtlemisest ja disainiprotsessist.
Enne veel, kui ametlikult tööle asusin, toimus edasist silmas pidades märgiline, võib öelda, et isegi ajalooline kohtumine. Nimelt oli keset suve – juulis, kokku lepitud kohtumine majandusminister Juhan Partsiga. Kohtumise valmistas ministeeriumi poolt ette Tea Danilov (Disainivaldkonna riikliku tegevusplaani 2012-2013 üks autoreid ja tänane Arenguseire Keskuse juhataja) ja disainivaldkonna poolt osales Diana Tamm, Martin Pärn ja mina. Kohtumise eesmärk oli ministrile selgitada, kui oluline on disain majanduse lisandväärtuse kasvatajana. Martin Pärn, kes on üks parimaid disainist kirjutajaid, oli ette valmistanud ministri jaoks lühikese memo, mille sõnum oli lihtne - disainivaldkond vajab buldooserit! Valdkond vajab programmi, mis jõuliselt lükkaks lahti täiesti umbe kasvanud tee disainerite ja ettevõtjate vahel. Minister Partsile buldooser meeldis ja seal samas sündis otsus – teeme ära! Disainereid ja ettevõtjaid kokku viiv programm sai kirjutatud ühe olulisima tegevusena sisse Disainivaldkonna riikliku tegevusplaani 2012-2013, mille kaudu esimene Disainibuldooser ka rahastuse sai. Esimene, kõige pikem Disainibuldooser (24 kuud) oli hea käeharjutus kõikidele osapooltele – disainijuhtidele (esimest korda hakkasime kogenud ja strateegiliselt mõtlevaid disainereid nii nimetama), disainikeskusele ja ammugi siis ettevõtjatele. Põhja pani meile alla sarnast programmi teistes riikides läbi viinud disainer Richard Eisermann.
Esimese Disainibuldooseri lõpetamine, 2014
Täna on Disainibuldooser käimas juba kolmandat ringi, kokku on disainipisikuga nakatatud 30 ettevõtet. Välja on kuulutatud ka Disaini meistriklassi hange, mis võtab üle disainibuldooseri rolli 2018 aasta sügisest. Disainibuldooser ongi üks kõige suurema mõjuga programm, mis sai ellu kutsutud. Edulugusid on Disainibuldooserist tulnud väga palju. Kõige säravam täht, Proekspert, võitis EAS-i Ettevõtluse Auhinnad 2016 konkursil Aasta Disainirakendaja auhinna ja jõudis ka Aasta Ettevõtte nominentide hulka. Alpaka, Meiren, Baltika, Wendre, Wermo, Sami, Chemi-Pharm, Toku on brändid, mis on saanud täiesti uue hingamise. Aga las räägivad osalejad ise:
Maire Milder
Brändingu ja jaekontseptsioonide arendusdirektor, Baltika (Disainibuldooser 2012-2014)
“Hindan väga kõrgelt, et selline programm on Eestisse toodud. Disainibuldooser aitab ambitsioonikat ettevõtet oma teenust ja toodet viia järgmisele tasemele ja annab suuna, kuidas seda teha. Programmi teeb praktiliseks metoodika - disainiaudit, disainjuhtimise protsess, mis on professionaalselt ettevalmistatud ja läbi viidud. Ettevõtte poolt peab olema motiveeritud omanik või juht, muidu uuendused ellu ei jõua.
Meie olime enne programmiga liitumist liiga enesekesksed, mitte niivõrd parima kliendikogemuse kesksed. Disainiprotsess aitab tunnetada ja paneb mõtlema, mida klient meie bardidelt ootab. Me läksime programmi oma brände korrastama, tulemusena tekkisid selged brändid kõigi brändi tunnustega (brand maps). Aga oleme tänaseks aru saanud, et sellest ei piisa! Meil vaja tugevat rahvustvahelist väärtuspakkumist eri kliendigruppidele. Mõistmine, mida klient meilt tahab - see on järgmine väljakutse, mille saavutamiseks me kasutame disainereid ja disainmõtlemist.”
Brändingu ja jaekontseptsioonide arendusdirektor, Baltika (Disainibuldooser 2012-2014)
“Hindan väga kõrgelt, et selline programm on Eestisse toodud. Disainibuldooser aitab ambitsioonikat ettevõtet oma teenust ja toodet viia järgmisele tasemele ja annab suuna, kuidas seda teha. Programmi teeb praktiliseks metoodika - disainiaudit, disainjuhtimise protsess, mis on professionaalselt ettevalmistatud ja läbi viidud. Ettevõtte poolt peab olema motiveeritud omanik või juht, muidu uuendused ellu ei jõua.
Meie olime enne programmiga liitumist liiga enesekesksed, mitte niivõrd parima kliendikogemuse kesksed. Disainiprotsess aitab tunnetada ja paneb mõtlema, mida klient meie bardidelt ootab. Me läksime programmi oma brände korrastama, tulemusena tekkisid selged brändid kõigi brändi tunnustega (brand maps). Aga oleme tänaseks aru saanud, et sellest ei piisa! Meil vaja tugevat rahvustvahelist väärtuspakkumist eri kliendigruppidele. Mõistmine, mida klient meilt tahab - see on järgmine väljakutse, mille saavutamiseks me kasutame disainereid ja disainmõtlemist.”
Sirle Arro
Turundus- ja kommunikatsiooniosakonna juhataja, Tallinna Sadam (Disainibuldooser 2012-2014)“Disainibuldooserist alguse saanud sadama viidanduse projekt on pikaajalisem ehk töötasime välja nö. viidanduse juhendi, mida kasutame järjepidevalt ehk vastavalt, kuidas uued arendused peale tulevad. A-terminalis oleme peaaegu lõpusirgel, kõige olulisemates kohtades välialal on ka viidad olemas.
D-terminali ümberehitus algab selle aasta suvest ning valmib 2020, selles terminalis võtame samuti aluseks väljatöötatud viidanduse juhendi. Kruiisiterminali ehitusega loodame alustada ka järgmisel aastal. Perspektiivis on viidanduse väljavahetamine ka kaubasadamates. Tagasiside on olnud valdavalt positiivne.
Oleme oma kõikides arendustes rõhunud ja üha rohkem tähelepanu pööramas just inimkesksusele. Oleme kaasanud ka rohkem eksperte väljastpoolt ja hoidnud võimalikult avatud joont.
Näiteks eelmise aasta üks suuremaid projekte oli meil Vanasadama ala arendusplaani ehk Masterplaani väljatöötamine. Tegime seda võimalikult avatult: kaasasime žüriisse arhitektide liidu esindajad ja linna peaarhitekti, andsime igast etapist avalikult teada ning enne lõplikku väljatöötamist viisime koos Arhitektuurikeskusega läbi avatud Linnafoorumi, kus töötubades said oma arvamust avaldada ning mõtteid jagada väga erinevate linnaplaneerimisvaldkondade ja elualade eksperdid. Masterplaanis on oluline osa avatud linnaruumil ja inimestest lähtuva keskkonna loomisel. Ma arvan, et muuhulgas ka tänu Disainibuldooseris osalemisele, oleme muutunud avatumaks ning mõistnud, et sidusgruppide kaasamine on arenduste puhul äärmisel oluline. Selline suhtumine ja mõttelaadi muutus on jõudnud enamike meie töötajateni.”
Liis Tillmann
Ritico OÜ juhataja (Disainibuldooser 2015/2016)
Ritico OÜ juhataja (Disainibuldooser 2015/2016)
“Disainibuldooseri raames arendatud uus jalatsibränd TOKU jõudis turule juunis 2017. Täna on turul 3 mudelit sandaale ja 3 mudelit susse nii naistele kui meestele 6 erinevat värvitooni. Majandusnumbritest on siiski veel vara rääkida, hetkel siiski meie jaoks algav projekt, millega kaasnevad suured kulud nii tootearendusele kui ka turundusele. Väljaspool müüme Toku jalatseid üksikutes kauplustes Rootsis, Hollandis, Londonis. Tagasiside brändile on olnud nii Eestis kui ka lähiriikides hea. Töötajate jaoks on iga algus keeruline, aga üldine suhtumine on positiivne, ma arvan, et kõigi jaoks tähendab TOKU arengut, mis on ju oluline kõigi jaoks.”
Uus jalatsibränd TOKU, mis sai alguse teisest Disainibuldooserist
Disainivaldkonna nähtavaks ja arusaadavaks tegemise ülesannet täidab Eesti Disainiauhindade platvorm. Erinevate disainiauhindade ühe katuse alla viimine oli üks minu esimesi algatusi. Vähem killustatust ja rohkem koostööd - näen, et ainult nii saab valdkond areneda ja oma olulisust ühiskonnas kasvatada. Usun ja loodan, et Eesti Disainiauhinnad on võimalus koostööd harjutada, ühiseid sõnumeid nii disaineritele kui ka üldsusele saata. Mis on üldse hea disain? Miks me peaksime olema riigina huvitatud talendikate disainerite märkamisest, tunnustamisest, toetamisest? Mis rolli disain ühiskonnas kannab? Kõik need küsimused saavad vastuse läbi erinevate disainikategooriate konkursi. 2016 aastal jõudsime isegi nii kaugele, et andsime välja elumuutva disaini auhinnad. Loodan, et ka 2018 aastal toimuvad auhinnad kannavad sama mõtet – disain peab midagi meie elus paremaks muutma, sellist disaini tuleb esile tõsta ja positiivset mõju loovaid disainereid, tunnustada.
Eesti Disainiauhinnad 2016 näitus Viru Keskuses
Teine oluline auhind on auhind ettevõttele, kes targalt disaini rakendada mõistab. Tea Danilov, olles EASis, aitas kaasa otsusele jätkata EAS-i Ettevõtluse Auhinnad konkursi raames Parima Disainirakendaja auhinna väljaandmist. See on riigi kõrgeim tunnustus ettevõttele ja sellega tunnustab ka riik disaini olulisust Eesti majanduses. Eelkokkulepe disainirakendaja auhinna väljaandmiseks on sõlmitud ka selleks, 2018 aastaks. Disainikeskusel on siin kandev roll ettevõtete suunal kommunikatsioonil auhinnale kandideerimiseks. Siiani on see väga hästi õnnestunud, sest EASi sõnul on disainirakendaja kategoorias tugevaim konkurss ja auhinnale enim esitatud kandiaate.
Kui siia lisada veel uued algatused nagu disainiturg, disainibüroode inspiratsioonireisid, disainibüroode ekspordiprogramm, tootearenduse meistriklass (millest võiks eraldi artikli kirjutada) ja erinevad rahvusvahelised projektid – siis on ikka väga palju innovatsiooni viieliikmelise meeskonna kohta.
Mis oli kõige südamelähedasem edasiminek Disainikeskuse töös ja valdkonnas tervikuna sel perioodil?
Väga suur osa minu tööst oli seotud disainivaldkonna olulisuse mõtestamisega riigi jaoks ja selle viimisega poliitikakujundajateni. Siin näen ma läbimurdena seda, et õnnestus kõige kõrgema taseme otsustajad viia kokku tugevate disainerite, valdkonna liidritega nii Eestist kui välismaalt. Eraldi märkimist väärivad peaminister Taavi Rõivase visiit Taani (oktoober 2016), mille üks kandev teema oli disain. Kui tihti juhtub, et peaminister peab kõne disainist? Mitte vähem oluline oli kultuuriminister Indrek Saare visiit Stockholmi (august 2017). Mõlema visiidi sõnum – loomemajandus (sh disain) on riigi arengu üks alustaladest ja loomevaldkonda ei saa arendada isolatsioonis muust majandusest, jõudis kõige otsemat teed pidi otsustajateni.
Peaminister Taavi Rõiva peab sisuka ja disainile keskendunud kõne, Taani visiit 2016
Üks väga oluline asi veel – Hille Hinsbergi eestvedamisel viisime disainmõtlemise avaliku sektori ja sotsiaalse innovatsiooni rakkerühma, rakendades disainmõtlemise metoodikat rakkerühma töös. Rakkerühma töö tulemusena alustab selle aasta mais laiapõhjaline Avalike teenuste arendamise programm, kus kahe aasta jooksul koolitatakse 100 teenusearendajat-ametnikku ja disainitakse 25 uut innovaatilist avalikku teenust. Läbimurdeks on ka ühendministeeriumisse loodav innovatsiooniüksus, mille üheks nurgakiviks on inimkeskne disainmõtlemine ja selle viimine veelgi laiemalt avaliku sektori poliitikakujundamisse ja arendustegevustesse. Rakkerühma töö tulemusel on nüüd olemas ka eestikeelne avalikule sektorile suunatud teenusedisaini tööriistakast aadressil www.teenusedisain.info.
Ja muidugi disainivaldkonna tegevuskava DesignEstonia programm, millele kulus 18 kuud intensiivset tööd.
Aga oma kõige suuremaks õnnestumiseks loen väga tugeva, pidevalt õppiva, areneva ja äärmiselt efektiivselt koos töötava meeskonna loomist. Ilma teieta kallid Pille-Liis, Maris, Marii, Katre ja Karl-Joosep, Reidi ning varasemalt ka Kaire, Diana, Riti, Juta ja Geroli poleks me ilma peal suutnud seda kõike ellu viia! Selle koosoldud aja ja õppetunni eest olen teile lõpmata tänulik!
Millised on õnnesoovid Disainikeskusele ja valdkonnale uueks kümnendiks?
Minu kõige suurem soov on, et disainivaldkond, st kõik, kes ennast disaineriks peavad ja eesotsas ning eelkõige Eesti Disainikeskus ise, kasutaks disainmõtlemist ja inimkeskset lähenemist kõiges - oma teenuste arendamisel, omavahel ja sidusgruppidega suhtlemisel, kaasamisel, koosloomes, koostöös ja kommunikatsioonis.
JANNO SIIMAR
Disainibüroo Velvet loovjuht, disainijuht
Nimeta 2-3 edulugu, mille üle oled eriliselt rõõmus ja uhke ning mis on sinu disainijuhi tööst sündinud mõne Disainikeskuse projekti raames (nt Disainibuldooser).
Buldooser on aidanud palju nii ettevõtteid, kes selle kadalipu on läbinud, aga usun, et eriti just disainijuhte, kes selle programmi käigus on kõvasti arenenud. Mulle jääb Buldooserist meelde nii Proekspert kui ka Haapsalu Uksetehas. Proeksperdi keiss näitas, et kui asja teha hingega, siis kurat teab kuhu võivad asjad arenema hakata. Uksetehas näitas, kui palju meil veel tööd ees on - nii minul, Uksetehasel kui ka Disainikeskusel.
Mis on olnud kõige südamelähedasem edasiminek Disainikeskuse töös ja valdkonnas tervikuna viimase kümne aasta jooksul?
Me räägime rohkem omavahel. Mitte piisavalt, kuid rohkem kui kunagi varem. Mida rohkem me räägime, seda rohkem me mõistame, et me kõik teeme südamega õiget asja, et me aitame teineteist kui vaja ja et ka kriitika on abi. Meil on ka siin veel pikk tee minna, aga parafraseerides kuulsaid klassikuid: "Lõputu algus on parem kui alguseta lõpp".
Millised on õnnesoovid Disainikeskusele ja valdkonnale uueks kümnendiks?
Soovin meile jõudu ja järjepidevust, et olla liider ja aidata arendada seda meie ala kõikides tema veidrustes ja varjundites. Soovin rohkem koostööd, konstruktiivset tagasisidet ja vähem virisemist.
DAN MIKKIN
Brand Manuali asutaja, disainijuht
Nimeta 2-3 edulugu, mille üle oled eriliselt rõõmus ja uhke, mis on sündinud sinu disainijuhi tööst näiteks Disainibuldooseri raames?
Disainibuldooseri kogemusi on minul seni üks – Audes tipphelitehnika tootja Jõhvist, RET-i mantlipärija. Nende puhul õnnestus tegijateni viia teadmine, et allhankele lisaks tuleb aktiivselt tegeleda oma toote arendamisega, sealhulgas väärtustada kallist toodet konkurentsivõimelise disainiga. Samuti kui tähtis roll on brändikuvandil ja selle ehitamisel – tänapäeva rahvusvaheisel turul konkureerimiseks ei piisa enam kaugeltki heast tootmiskvaliteedist. Audese Euroopa päritolu, fakt, et ühena vähestest Hi-Fi tegijatest maailmas valmistavad nad toote algusest lõpuni ise – sellele saab ehitada tugeva loo, mida on võimalik müüa rikastel turgudel nagu Šveits, Saksamaa, USA.
Tegudeni pole Audes selle teadmisega veel jõudnud – hoiame pöialt, et lisaks tellimustööde edukale täimisele leiab ettevõte resurssi ka oma tootele pühendumiseks.
Mis on olnud kõige südamelähedasem edasiminek Disainikeskuse töös ja valdkonnas tervikuna viimase kümne aasta jooksul?
Disainikeskus on tõhusalt kokku viinud erinevaid osapooli ettevõtlusmaastikul – sammhaaval tõstnud tootmis- ja teenusettevõtete teadlikkust sellest, et disaini abil on võimalik läbi lüüa rahvusvahelisel turul. Samuti on hindamatu väärtusega Disainikeskuse tegevus erinevate disainiettevõtete ja disainerite teineteisele tutvustamisel ja kokkutoomisel. On need siis ühised üritused, toimiv võrgustik – enam ei istu profid oma nurkades, vaid saavad teineteisega hästi läbi ning sünergiast on sündinud palju ühiseid projekte.
Millised on õnnesoovid Disainikeskusele ja valdkonnale uueks kümnendiks?
Eesti ärikogukonna, avaliku sektori ja seadusloojate teadlikkus disaini elutähtsast osast Eesti konkurentsivõimeliseks maaks tegemisel on ikka veel väga madal – alustasime ju praktiliselt nullist. Inseneeriasse investeerimine on enesestmõistetav, kuid see, et vaid koos disaineritega suudavad insenerid luua tooteid ja teenuseid, mis maailmas läbi löövad, ei ole sugugi valdav. Keskendumine kasutajale, tema vajadustele ja mugavusele on midagi, mida arvestada juba arendusfaasis – soovin, et see arusaamine kinnitaks rohkem kanda.
Selleks tuleb enesestmõista alustada juba haridusfaasis – kui insenerid mängivad kooli ajal läbi tootearendusstenaariume algusest lõpuni läbi, oskavad nad hiljem päriselus kaasata loomupärast ka disainereid. Õnneks on Eestis mõned üksikud näited juba olemas, kuidas valdkondade lõimumine ülikoolides toimib. Disainikeskusel on siin tulevikus oluline roll moderaatorina.
Eesti Disainikeskus sai 10 aastaseks