Disainivaldkonna arengukava liimib killud tervikuks
MIKS?
Oleme ette võtnud mitme tundmatuga teekonna Eesti disainivaldkonna arengukava koostamiseks. Esimene ja kõige suurem küsimus on loomulikult – miks seda vaja on? Kes sellest võidavad? Mida see muudab?
Valdkonna suurim probleem tundub olevat selles, et disaini on liiga palju – kõik on disain ja igaüks on disainer. Disainivaldkond on killustunud, seotud osapooli on nii mitmeid ja nii erinevate kogemuste, vajaduste ja ootustega, et siin on isegi valdkonnaga tihedalt seotud inimesel keeruline orienteeruda, rääkimata siis disaini kasutajast. Siin mõned nopped, mis seda paljusust iseloomustavad:
“Valdkonnas ise on leerid, et kes on disainer ja kes mitte. Tootedisaini hariduslikus mõttes ei väärtustata samuti disainer-tootja rolli, ikka õige disainer on see, kes on kuskil palgal või pakub teenust”, disainer
“Kaks eri maailma, kus "üks püüab võimalikult odavalt läbi ajada ja teine võimalikult palju kulutada". Disainikasutuse kasu või disaini mõiste üldse on ebaselge,” ettevõtja
“Arvan, et minu organisatsioonis on disainikasutuse osas veel suur kasutamata potentsiaal. See tähendab, et vastav kompetents ja teadlikkus vähene.” avaliku sektori esindaja
“Liigne keskendumine harjumuspärasele vormile, arusaamad (lõpp)kasutajast ning tema vajadustest on üsna hägused,” disainer
“Disainihariduses puudub turu praktilisest vajadusest lähtuv ja selle järgi kohanduv õpe,” disainer.
“Eesti disainerid suudavad harva mõelda kaugemale ja omavad kogemusi laiemalt kui Eesti (Tallinna eestikeelne) turg. Sedakaudu on nende poolt pakutava mõju sihtrühmadele de facto väike ja hambutu,” ettevõtja
“Mina näen siin peamise probleemina seda, et väikesed disainiettevõtjad peavad tegema kõiki ettevõtlusega seotud valdkondi ise ning üldjuhul ei ole nad kõige paremad ettevõtjad/müügimehed/turundajad (ja võimalik, et ka tootmisjuhid).” disainer
“Piiratud ressursside puhul peab toetama väge selge tulevikufookusega tegevusi,” disainer
Seega võiks olla arengukava üks eesmärkidest püüd disainivaldkonda kirjeldada ja raamistada. Mis on disain? Millistel ametitel ja millega disainerid tegelevad? Mis on loodav lisandväärtus ja kellele? Need on esimesed küsimused, millele arengukava võiks vastata.
Kas me aga jõuaksime ka
ühisele arusaamisele ja siis ka kokkuleppele selles, kuhu me tahame, et disainivaldkond areneks ja milliseid samme on
selleks vaja astuda? See võiks olla arengukava suurim ja peamine eesmärk.
Näeme, et arengukava raames on meil võimalus kokku leppida, milliseid sõnumeid meie
tegevus üldsusele annab, milliseid tegevusi me koos teha tahame ja milliseid tegevusi iga
valdkonnas tegutsev organisatsioon teeb. Saame leppida kokku ka, keda me oma
tegevuste kaudu ja kuidas mõjutame/mõjutada tahame ja kuidas me tegevuste mõju
mõõdame. Seega on arengukava keskne eesmärk valdkonna arengule suunda näidata. See ei ole olemasoleva raha ja
ressursside (ümber)jagamise dokument.
KELLELE?
Arengukava on eelkõige vajalik valdkonnas tegutsevatele organisatsioonidele. Läbi nende organisatsioonide saab valdkonna eestvedada, arendada, juhtida. See ei ole dokument, mis keskenduks üksiku disaineri heaolu parandamisele.
TEEKOND
Oleme arengukava koostama asunud koosloome põhimõttel. Räägime, et disain, disainmõtlemine ja tööriistad aitavad oluliselt kaasa koosloome/kaasamise protsessidele. Nüüd on see aeg ja koht näidata, kas ja kuidas see praktikas toimib.
Arengukava koostamist veab tuumik töögrupp, kuhu kuuluvad väga erinevate oluliste disainivaldkonna organisatsioonide ja gruppide esindajad. Töögrupi tööd aitab korraldada Eesti Disainikeskuse meeskond. Kogu protsessi vältel kaasame erinevaid osapooli töögrupi järeldusi ja ettepanekuid hindama ja valideerima.
Arengukava koostamise protsess on ise paras innovatsioon ja disainitööriistade katsetamine. Lähtume klassikalisest disainiprotsessist – mõistmine (diagnose), loomine (discover), vormistamine (develop, design, deliver). Oleme protsessi esimeses sammus – valdkonna kaardistamine ja piiritlemine, liikumaks edasi loomise ehk valdkondlike olulisemate teemade/fookuste leidmise ja visioneerimise etappi. Kogu protsessi loodame läbi käia septembriks-oktoobriks.
Disainivaldkonna arengukava loomise sammud:
I samm - esmane kaardistus ja eeluuring (märts, aprill)
II samm - visioon, missioon (mai)
III samm - eesmärgid ja meetmed (mai - september)
IV samm - kommunikatsioon ja jagamine (oktoober-november)
Senised õppetunnid:
- Kommunikatsioon on kaasamise/koosloome võti. Vaja on väga palju suhelda, selgitada ja informeerida, et saavutada osaliste nö buy in (siin on meil veel kõvasti arenguruumi);
- Koosloome on aeglane protsess – edasi saab liikuda väga väikeste ja väga hästi ettevalmistatud sammudega (oleme valesti hinnanud inimeste võimet kiiresti kaasa tulla ja orienteeruda teemades, millega igapäevaselt ei tegeleta);
- Kohtumiste ettevalmistuseks kulub märkimisväärne ressurss, millega oleks hea eelnevalt arvestada (Näide: et viia läbi 3h töötuba, läheb kolm tööpäeva materjali ettevalmistuseks, raha/aja kulu tööriistade kujundamiseks/trükkimiseks);
- Koosloomine toob väga palju erinevaid vaatenurki ja arvamusi, mis on aga sageli teineteisele risti vastukäivad – sellest tekkis vajadus argumente suuremas/laiemas seltskonnas valideerida;
- Katse ettemõeldud protsessi ellu viia ebaõnnestus. Reaalses elus tekib protsess jooksvalt, tööriistu tuleb käigu pealt kohandada ja juurde leiutada.
Kasutatud tööriistad (mõistmine): Hope/Fear Cards; Disainivaldkonna ökosüsteemi kaardistus; SWOT kaardistus, SWOT valideerimine neljas olulises sihtgrupis (on-line küsitlus).
KAASTEELISED
Arengukava koostamisse on kaasatud: Eesti Disainerite Liit, Disaini Instituut, ADC*Estonia, Kujundusgraafikute Liit, Eesti Moekunstnike Ühendus, Moedisainerite Liit, Marketingi Instituut, Keraamikute Liit, EAS, Eesti Kunstiakadeemia, Tallinna Tehnikaülikool, Haridus- ja teadusministeerium, Kultuuriministeerium, Loomeinkubaator, Loov Eesti, Tarbekunsti- ja Disainimuuseum, ettevõtete esindajad (Baltika, Estoria), disainibürood ja disainerid (Iseasi, Ten Twelve, AKU jne) ja teised disainivaldkonna esindajad.
Killustatuse parim rohi on jagatud visioon ja koostöö. Usume, et arengukava koosloome protsess ja selle olulised kokkulepped astuvad suure sammu selle poole edasi. Nii on iga meie tegevuse mõju suurem ja lõpptulemusena tunneb seda ka disainer.
Palju disainmõtlemist Taanis