Kaardistasime Eesti disaini
Disainivaldkond on väga mitmetahuline, pidevalt arenev ja piire laiendav. Disainivaldkonnas tegutsevad nii disainiteenust müüvad disainerid, kes on kas organiseerunud disainiettevõtetesse või tegutsevad freelanceritena, designer-makerid ehk isetootvad disainerid, kes tegelevad oma toodete disainimisega, tootmisega ja müümisega ning inhouse disainerid ehk disainerid, kes töötavad ettevõtetes, mis tegutsevad teistes valdkondades, aga arendavad oma kaubamärke ja toodete/ teenuste disainimiseks kasutatakse oma ettevõttesiseseid disainereid.
Valdkonnas võime eristada järgmisi disaini liike: graafiline disain, tootedisain (sh tööstusdisain, füüsiliste objektide kujundamine), materjalipõhine disain (aksessuaarid, klaas, keraamika, metall, ehted, nahk, tekstiil ehk materjalipõhised unikaalobjektid), teenusedisain, digitaalne disain (UX - kasutajakogemuse disain, UI - kasutajaliidese disain, AI - tehisintellekti disain, VR - virtuaalreaalsuse disain, veebi- ja kasutajaliideste disain, multimeedia disain, interaktsioonidisain), disaini juhtimine ja strateegiline disain, pakendidisain, animatsioon ja mängustamine, keskkonnadisain (interjööridisain, eksterjööri disain, viidandus).
Disanerite Liit, Disainikeskus ja Disaini Instituut. Või Disainiauhinnad ja Disainiöö. Valdkonnast võib teinekord olla päris keeruline aru saada või seda piiritleda.
Selleks, et valdkonda paremini mõista ja selgitada, otsustas Eesti Disainikeskus disainivaldkonna ära kaardistada. Värskelt valminud disainivaldkonna kaardistus on esimene katse koondada kokku võimalikult mitmekülgne ülevaade Eesti disainivaldkonna ja selle ulatuse kohta. Kaardistus koondab kokku kogu valdkonna kohta olemasoleva info, kirjeldades disainivaldkonna seesmist struktuuri ja seal tegutsevaid organisatsioone, annab ülevaate valdkonda mõjutavatest strateegilistest dokumentidest, seni tehtud uuringutest, valdkonna avalikust rahastamisest ning olulisematest suursündmustest. Põhiliselt on selle kaardistuse koostamiseks kasutatud valdkonna organisatsioonide endi avalikku infot, aga ka valdkonna kohta tehtud asjakohaseid uuringuid.
Kaardistuses on esitatud ka ülevaade disainihariduse hetkeseisust, kasutades andmeid organisatsioonide kodulehtedelt ja HaridusSilmast.
Ei ole uudis, et väga suur probleem on valdkonna andmetega. Olemasolevad riiklikud andmekogumid kas ei ole korrektsed või ei ole piisavad, et kõikide disaini liikide kohta adekvaatseid andmeid saada ja teha järeldusi valdkonna kohta.
Esindusorganisatsioonide liikmeskondade analüüs ka vastuseid ei anna, kuna väga suur hulk disainereid esindusorganisatsioonidesse ei kuulu. Seetõttu viisime jaanuar-veebruar 2023 läbi veebipõhise küsitluse valdkonna kaardistamiseks. Oleme tänulikud kõigile, kes meie küsimustele vastasid. Küsitlusele vastas 427 disainerit ehk ca 37% Konjuktuuriinstituudi hinnangul (põhinedes EMTAK andmetele) valdkonnas hõivatutest. Olgugi, et tulemus on päris hea ning küsitlusega suutsime kaasata disainereid peaaegu üle kogu Eesti, ootasime siiski rohkem vastajaid, et teha usaldusväärsemaid üldistusi. Ehkki see pakub huvitavat teavet valdkonna kohta, on ilmne, et tulevikus tuleb leida paremaid viise, kuidas rohkem disainereid kaasata.
Lisaks üldisele kaardistusele vaatasime põhjalikumalt sisse disainiteenust pakkuvatesse ettevõtetesse ja nende majandusnäitajatesse. Kuna riiklikud andmekogud on ebapiisavad, siis on disainerite arvud ja majandusnäitajate andmed esitatud käsitsi koostatud valimi põhjal. Kaardistusega saime hea ülevaate kõigist Eestis disainiteenust pakkuvatest ettevõtetest.
Küsitluse tulemusena saime parema pildi ka tootvatest disainiettevõtetest ning neist ettevõtetest, kus on oma inhouse disainitiimid. Et aga nendesse põhjalikumalt sisse vaadata, oleks vaja olnud rohkem vastajaid – seetõttu vajab see osa edasist uurimist.
Üheks üllatuseks oli esindusorganisatsioonidesse kuuluvate disainerite oodatust väiksemad arvud. Et disaineritel oleks võimalik lasta oma häälel rohkem kõlada, on vaja tegeleda disainerite teadlikkuse tõstmisega nende huve esindavate ja koondavate organisatsioonide olemasolust ning selgemalt defineerida ja kommunikeerida väärtust, mida erialaliidud/ katusorganisatsioonid pakuvad.
Küsitluses küsisime vastajatelt ka nende arvamust järgmise 3 aasta disainivaldkonna arenguvajaduste kohta. Kõige rohkem tõusid teemadena esile jätkusuutlikkus ja kestlikkus, samuti valdkonna parema nähtavuse, arusaadavuse ja disaini rolli suurendamine. Oluliseks peeti ka disainerite kompetentside arendamist, sh nii üldiste kui erialaste kompetentside, ja rohkem rahvusvaheliste koolitajate kaasamist. Väga oluline on jätkuvalt ka valdkonnasisene ja valdkondadeülene koostöö ning ekspordi arendamine ja toetamine. Esile tõusis ka vajadus rohkem eksperimenteerida. Võtame kõik esitatud soovitused ja arvamused teadmiseks ning katsume nendega arvestada.
Loodame, et selle kaardistuse lugemine pakub huvi erineva taustaga inimestele, sh ka disaineritele endile ning et kaardistuses esitatud info on kasulik ja tekitab diskussioone. Aasta-kahe pärast korraldame uue küsitluse ja loodame jõuda rohkemate disaineriteni, et saada võimalikult adekvaatne ülevaade valdkonnast.
Disainikeskuse sündmuste kalender 2024 (täieneb jooksvalt)