Kas rahne oleks pidanud beetatestima? Eesti brändist läbi disainerite silmade
13. jaanuaril EASi ja Eesti Disainimeeskonna poolt esitletud veebikeskkonnad estonia.ee, brand.estonia.ee ja uued brändipõhimõtted on veeklaasis paraja tormi tekitanud. Uurisime erinevalt disaineritelt, mida nemad oleks teisiti teinud ja mida kogu protsessist õppida on.
Taustast:
2016. aasta augustis EASi poolt kokkukutsutud Eesti Disainimeeskond on loonud järgmiseks kümneks kuni viieteistkümneks aastaks süsteemi, mis aitab võimendada Eesti unikaalsust ja konkurentsieeliseid maailmas. EAS jätkab Eesti Disainimeeskonna loodud keskkondade tutvustamise, arendamise ja kasutajate abistamisega nii info jagamise kui koolituste korraldamisega. Veebruari lõpuks saavad mõlemad veebid kättesaadavaks ka eesti ja vene keeles.
Teeme õige pea ka Disainimeeskonnaga ühe pikema loo, mis kaevub sügavamale protsessi, aga enne veel küsisime Disainibüroode võrgustiku liikmete seast uue brändi kohta arvamust.
Disainerid uuest brändist:
Dan Mikkin, Brand Manual:
Ettevõtjad tunnetavad selge märgi vajadust, selleks võib olla ka sõna (estonia), sõnaosa (est), lause (Made in Germany) või sulaselge sümbol.
Lahenduste virvarris läks minu jaoks kaduma estonia kui märk eksportivale ettevõtjale, mida võimalik ühendada olemasoleva bräniidentiteediga.
Kõige rohkem tunnen tõesti puudust kõiki eestimaalasi ja ettevõtteid ühendavast ideest, mille alla mainitud tööriistade abil koonduda. Mis on see läbiv mõte, mida me kõik omal moel toetama hakkame? Praeguses kastis on küll palju toredaid ja positiivseid mõtteid, aga leitmotiiv puudub.
Kokkuvõttes – on vaja aru saada, kuidas ident erinevates olukordades töötab. Kuidas turismitööstuses (kus Eesti ongi esiplaanil), kuidas väljakujunenud identiteediga ettevõtete puhul.
Meelis Opman, Identity:
1. Idee on mõistetav (nn suure eesti ajaloo või kultuuriga seonduva märgi puudumine) ehk siis algmõte kui lollikindlast süsteemist, mis ei ole kontsentreeritud märgile, vaid aegumatule visuaalsele süsteemile. Siiski peaks seal olema tinglikus mõttes erinevate sõnumitega “märgid”, mida saab lihtsal viisil tõsta kujundusmaterjalidele.
Juhul kui see on juba olemas, siis on see väga halvasti presenteeritud. Peaks olema selgeks tehtud, et just need on asjad mida erinevad ettevõtted saavad oma voldikute ja trükiste nurkadesse tõsta. Eesti enda brändi materjalidele lisatakse märk ühtluse mõttes samal kujul (mitte nii et ühes kohas on taustaga ja teises mitte). Süsteemi võiks ära ühtlustada.
2. Rahnuidee töötab antud hetkel minujaoks ainult pildi taustana eesti brändi kontekstis ja kogu seda rahnu lugu suureks rääkida tundub põhjendamatu sest see jätab mulje nagu oleks süsteemi alge just rahnudest tuletatud. Värvilised rahnuillustratsioonid jätavad täiesti külmaks ehk siis ei kõnele ei visuaalselt ega ideoloogiliselt vaatajatega (mina kaasa arvatud).
3. Süsteemis puudub lihtsasti kasutatav ja huvitav “twist”. Kõik need “e” mängud (mida on liiga palju) kõlavad veidralt kokku. Selle asemel et anda võimalus “e” tähe esiletoomiseks või sisse tuua erinevatest projektidest “e” tähe mänge ja rahne võiks anda projektile ühe lihtsa ja arusaadava mängulise nüansi millest kõik aru saavad ja millega rahvas ja partnerid vallatleda saavad (“est” sõnamäng on täitsa piisav selleks).
Kokkuvõttes: Ägedate sõnumite ja nn lihtmärkide (punkt 1) kooskasutusega saab juba hea kuvandi luua ja ägedaid särke, kotte ja materjale valmistada . “e” mängude ideele delete. Boulderite ideele teeks “delete”. Ja rahvale mängimiseks “est” kontseptsioon lisaks valmis sõnumitele mis sama ideed kannavad. Lisaks on üliolulisel kohal õige materjalide presenteerimine ehk siis näidata, mis kujul rahvas seda kasutada saab, mis kujul ise kasutame ja korrektne PR.
Erkki Pung, Sviiter:
Disainerina hindan tehtut kõrgelt. Kui mõelda tavakasutaja peale, siis pakuks, et neile võib jääda pisut õhukeseks. Õhukesteks selle tõttu, et keskmise oskusega kasutaja ei suuda sellest värvigammast, tüpograafiast ning paigutusest võtta seda, mida tööriist anda suudab.
Seega loodan, et Eesti kuvandi kasutajad leiaksid ka rohkem tee disainerite juurde, kellega koos siis see kuvand kindlate sõnumitega maksimaalselt hea lahendiga sihtgrupini viia.
Edasise osas oleks suur soovitus võtta tiimi ka korralik PR, kes suhtleks ka nt meediaga, et meedial oleks asjast üks (õige) arusaam. Hetkel saab kuulda ka Rahvusringhäälingu erinevatest saadetest teema sissejuhatuseks, et Tormi on tõstnud Eesti uus logo, roheline rändrahn. Need on kõik juba tulekahjude likvideerimised, PR peaks seda ennetama.
Helen Kokk, Made By:
Värsked veebilehed estonia.ee ja brand.estonia.ee loodi selleks, et anda kätte Eesti ettevõtetele nii tööriistad, sõnumid kui ka tunnetuse, mida kasutada Eestit tutvustades.
Nendes etteantud väärtustes ja visuaalides peame meie, eestlased ennekõike ennast ära tundma ja siis seda väljapoole kommunikeerima. Nii pildis, sõnumites, fondis, ikoonides kui ka kogu kontseptsioonis.
Minule isiklikult kogu lugu, kontseptsioon ja brändi keel väga meeldib. Idee ülesehitus on värske ja lihtne. Kuid kahjuks tundub, et visuaalselt ei mängi see välja. Kogu brändi ümber loodud visuaal ei toeta tugevalt ideed ja lugu.
Sõna ja pilt “rändrahnud” ei ole meile tuttavad ja loodud kujundid ei anna meile nendest õiget pilti. Me ei saa aru, mis see on ja me ei saa aru, miks see on. Ja kui laiemalt vaadata brändi ja meie Eesti sisemist turgu, siis see läheb konflikti Teliaga, kes oma kividega sama lähenemist on kasutanud ja kasutab. Visuaal tahab veel tugevat tööd. Kivid vajavad lihvimist. Aeg ja lained voolivad vajalikud kujud.
Ja font? Jah, see meenutab liiga palju Ericssoni, mis on piisavalt laialt tundud bränd ja silmale tuttav. Harjumatule silmale oleks nagu plagiaat.
Kahju, et kommunikatsiooni vahendusel jäi kõlama ja sattus pilti vaid üksikud näited kogu kontseptsioonist. Oma töös puutun palju kokku olukorraga, kus tuleb kliendiga võimalikult palju kujundusi põhjendada ja juurde rääkida. Disainerid näevad ehk tervik pilti, aga brändi omanik ja tarbijad peavad sellesse uskuma ja seda mõistma. Siinkohal oleks abiks olnud tugevam kommunikatsioon ja visuaalne keel.
Tanel August Lind, Eeter:
Suures pildis näen plussina tegelikkuses püsimist ning polariseerituse vältimist. Kandikul valmis lahenduse asemel saab iga inimene ja organisatsioon kasutada tööriistu ja teooriat just oma olemuse, nägemuse ja vastava konteksti järgi. Olgu selleks midagi rahulikku ja viisakat või just humoorikat ja mahlast. Kui algolemus oleks ülivõrdes või mõnes äärmuses, läheks paindlikkusega keeruliseks.
Tore oleks näha open-source suuna ja vaimuga edasi liikumist. Näiteks avalikkuse poolt loodud projektidele ja lahendustele võiks olla github-stiilis täiendatav arhiiv.
Valter Jakovski, Disainistuudio Ruum 414:
Brändi esitlus kukkus küll üsna piinlikult välja ja ei andnud sellele positiivset tuult purjesse ka ajakirjandus, mis tekkinud olukorda klikkide kogumiseks ära kasutas. Kui kõigest sellest mööda vaadata ja veidi süveneda siis selgub, et sisulist tööd on tehtud palju, ning platvorm kui selline on igati kasutuskõlblik.
Tõenäoliselt ei ole valminud lahendus mõeldud niivõrd kõnetama sihtgruppi, keda oleme harjunud nägema öösiti Tallinna tänavatel, vaid indiviide keda reklaamitööstus kardab – lihtsatest trikkidest läbi nägevaid, haritud ja sisu otsivaid talente, keda meil tegelikult hädasti vaja on.
Tööriistad ning sisuline töö on igati asjalik ning lahendused saavad olla täpselt niipalju julged, sisukad, nutikad või humoorikad, kui nende looja seda on. Fantaasia lendu lastes paistab hulganisti visuaalselt põnevaid võimalusi, mida loodud tööristadega teostada saaks. Kahju on, et esitletud ideed mitmekesiste kasutusvõimaluste peegeldamisega hakkama ei saanud. Ootan põnevusega lahendusi, mis käsitlevad loodud platvormi mitte kui piiranguid, vaid lõputult kombineeritavaid tööriistu sõnumi edastamiseks.
Disainimeeskonna disainijuhi, Alari Orava kommentaar:
Lahenduste testimine ja nende pidev areng on meie protsessi algusest peale sisse kirjutatud, kuid nii mahukat ja ühest äärmusest teise ulatuvat tagasisidet ei osanud vist keegi oodata.
Ilmselt Eestis esmakordselt saavad professionaalid mahuka disainiprojekti puhul veel lõpetamata asja näha, tagasisidet anda ning seeläbi panustada paremasse tulemusse. Arusaam, et me kõik võime lahenduse osas kaasa rääkida, on väga oluline.
Võtame seda ka koolitusena, kui olulised on ootuste juhtimine ja komplekssete lahenduste selge esitlemine.
Kokkuvõtvalt mõned sisulisemad arvamuslood:
☞ Eesti Disainimeeskonna enda kommentaarid üles kerkinud küsimustele:
☞ Tõnu Runneli kokkuvõte Brändrahnule
☞ Peep Ehasalu kirjutis kommunikatsioonieksperdi pilgu läbi
☞ Hollandlase Peter Kentie tähelepanekud
☞ Best Marketing uuris tagasisidet välismaistelt turundusekspertidelt
☞ Daniel Vaarik Rahnurahvast
Disainibüroode võrgustikus alustasid uued liikmed