Kolmas Disainibuldooser jätkab eesmärgiga luua maailma parimaid tooteid

Koostöös EASiga läbi viidava Disainibuldooseri programmi esimene etapp on lõppenud ja kuus ettevõtet jätkavad järgmise poole aasta jooksul toote- ja teenusekontseptsiooni loomisega.

Audes, foto: Dan Mikkin

Esimeses etapis oli 15 ettevõtet, kes osalesid disainikoolitustel ning viisid disainijuhi eestvedamisel läbi disainiauditi. Disainiauditites tuvastati muuhulgas ka väljakutsed, millega ettevõte võiks programmi teises etapis tegeleda. 

Disainibuldooseri teise etapi eesmärk on 6 kuu jooksu tegeleda uue toote- või teenusekontseptsiooni loomisega. Ettevõte jätkab koostööd disainijuhiga, et lahendada tootearendusprotsessis disaini abil konkreetne ülesanne. Disainibuldooser teises etapis osalevad järgmised ettevõtted: Favor, Palmatin, PMT, Veoki Pealisehitus ja Wallenium.

Tootearendus on tavaliselt pikk protsess, kus poole aastaga märkimisväärseid tulemusi ei saavutata. Samas on tõukava projektijuhtimisega ning hea projekti suunaja, ehk meie näitel disainijuhi, toel võimalik ära teha päris palju. Osalevad ettevõtted on kõik  tootearendusega tegelenud ning teeksid seda ka ilma Disainibuldooserita. Samas on koostöökogemused disaineritega marginaalsed ning toode on enamjaolt sündinud klientide soovidest lähtuvalt inseneride käe all. Kuid oma nime all müüdavate toodete ja teenuste arenduses ning ekspordis tekib ühel hetkel arusaam, et oleks vaja kaasata disainereid, et koos kliendikeskne fookus leida.

Norra disaini- ja arhitektuurikeskus DOGA on 2009. aasta läbi viidud uuringus välja toonud, et need Norra ettevõtted, kes kasutavad disaini strateeglises juhtimises, on 2 korda innovatiivsemad ning ekspordivad 2 korda rohkem, kui ülejäänud. Disainikasutajad toovad oma konkurentsieelisena välja peamiselt just disaini, samas kui ülejäänutest mainivad 56% eelisena hinda.

Ka Eestis on järjest enam ettevõtteid, kes soovivad oma brändi all lõpptooteid või teenuseid eksportida ning pigem ise rohkem allhanget tellida. See tähendab, et liigutakse väärtusahela tipu poole. Sellise muutuseni jõudmine tähendab selget defineerimist, kellele, mida ja eelkõige miks toodetakse. Lihtsad küsimused, millele ei olegi nii lihtne vastata. Paljud ettevõtted on varem tootnud seda, mida tellitakse, seda vaid kohandades, pakkudes paindlikkust, tähtaegadest kinnipidamist.

Buldooseris jätkajad toodavad paljudel juhtudel maailma parimaid tooteid omas kategoorias – küsimus on ainult selles, kas see ka eemalt vaadates nii paistab ja kas sellest on süsteemselt arendatud konkurentsieelis.

OÜ PMT toodab kaubamärgi Humus all haagiseid, mis ei jää omadustelt alla maailma parimatele sarnastele toodetele. See oli Disainibuldooseri esimest etappi lõpetav tõdemus. Kuid tänased ostjad ei tea, et nad on saanud maailma parima toote omanikuks – esiteks ei anna ettevõte seda teadmist kaasa ning muidugi saab alati ka paremini. Buldooseri programmi teise etapi väljakutse ongi lahendada ülesanne, kuidas toote veelgi paremaid tooteid lähtuvalt klientide vajadustest – kuidas luua tootele elemendid, mida kasutajad hakkavad kõrgelt hindama ning otsima. Ning kuidas luua bränd, mis tekkivat konkurentsieelist kasutades selge sõnumiga enda eest ise rääkima hakkab.

Üsna sarnaseid väljakutseid võib rääkida kõigi teises etapis osalevate ettevõtete kohta. Peamised märksõnad on kliendi ja tema vajaduste täpsustamine ja kirjeldamine, sellest lähtuvalt väärtuspakkumise loomine, tooteportfelli fokusseerimine ning tootearendusse disaineri kaasamine, brändi sisu loomine. Ehk teisisõnu just oma kliendi ja kasutaja jaoks maailma parima toote arendamine ning sellest läbi brändi kõigile tulevastele kasutajatele teada andmine.

Disainibuldooseri projekti rahastatakse Euroopa regionaalarengu fondi vahenditest.

.