Konverentsil "Disain välja!" räägiti disainiekspordist
Design Forum Finlandi esindaja Laila Alanen rääkis soomlaste disainiekspordikogemusest täiesti erinevasse kultuuriruumi – Jaapanisse.
Selleks loodi ühisplatvorm Hirameki, mille kaubamärgiga Soome disaini presenteeriti. Laila sõnul ühist vastest, kuidas turule siseneda, ei ole. "Tegime koostööd Soome Instituudiga Jaapanis ning Living Design Center OZONE'ga, kus 2010. aastal meie projekt aset leidis. Asukoht on muide Jaapanis ülioluline, kuid OZONE on tuntud eurooplastele filmist "Lost in Translation.""
Jaapanlastega suhtlemine on kindlasti erinev sellest, millega oleme harjunud. "Soovitan koha peal kindlasti kasutada Jaapaniga seotud kogemustega meeskonda. Jaapanis on organisatsioonidel oma nägu ja väga oluline on pidevalt sihtgruppi kaasata näiteks kampaaniate, turundussündmuste, seminaride tööriistu kasutades. Ka väiksed kingitused on omal kohal," andis Laila näpunäiteid.
"Hea on tagada jaapanikeelsed materjalid, kus on muuhulgas toode paigutatud konkreetsesse hinnakategooriasse. Ja Jaapanis peaks olema üritusel oma nimi." Jaapanlased on oma loomult suhtlejad, mistõttu peab leidma võimaluse kontaktide loomiseks. "Ärge unustage, et jaapanlased armastavad visuaale. Kasutage sotsiaalmeediat ning olge alati valmis suhtlema ja küsimustele vastama!" soovitab Laila.
Hirameki projekt on eelkõige platvorm turunduseks, milles osalejatelt oodati eelkõige huvi Jaapani vastu. Laila sõnul on oluline suhtuda tulemustesse realistlikult, arvestades erinevat kultuuriruumi – mitte midagi ei juhtu üleöö ning disainer peab ise palju tööd ära tegema!
Loe Hirameki projekti kohta rohkem siit: http://www.hiramekidesign.com/about2010
Kriss Sooniku lugu oma pesubrändi turundamisel on kahtlemata hea näide järjepidevusest ja eesmärgikindlusest. Täna on Kriss Soonik Loungerie müügil juba pea kahekümnes butiigis üle maailma.
Krissi praegune reklaamnägu on Bondi filmist tuttav kaunitar Berenice Marlohe. Tänast pilti vaadates peavad eesti sitkusele alla vanduma need kriitikud, kes Krissil algusaastail soovitasid pesudisain ära unustada – rinnahoidjaid ja püksikuid ei olevat ju võimalik kuidagi olemasolevatest eristada, et konkurentsis edu saavutada.
Kriss ei võtnud soovitusi väga tõsiselt ning disainis selegipoolest uue kontseptsiooniga pesu, mis on samal ajal ka pealisrõivas. Sellest ka nimi "loungerie", mis on kombinatsioon sõnadest lingerie + loungewear. Põnev kombinatsioon seksikusest ja mugavusest õnneks klientidele meeldis.
Krissi sõnul on butiikidesse oma kauba saamine järjepidevuse küsimus. "Oluline on oma toodet pidevalt näidata ning äraütlemisest mitte heituda. Lõppude lõpuks on nii, et kui poepidajale sa meeldid, on ta valmis teised kasvõi välja viskama et sind sisse võtta," tõdes Kriss. Järgmine samm on aga märksa keerulisem: "Edasi liikudes on eesmärk oma toodang saada müügile kaubamajadesse. Seal aga võistled sa teiste brändidega, kes on juba tõestanud, et nende toode müüb. Tegu on ju tuntud nimedega, kelle turunduseelarved on hoopis teised," rääkis Kriss.
Kui rääkida väikeettevõtte turundamisest, soovitab Kriss kasutada maksimaalselt omelasolevaid vahendeid. "Sotsiaalmeedia annab tänapäeval suurepärase võimaluse ennast nähtavaks ja huvitavaks teha. Ei tohi unustada, et kogu protsess disainist turundamiseni on üks tervik. Mina mõtlen juba disainides, kuidas ma oma lugu esitan, milliseid turundustegevusi planeerin ning kuidas esitlusüritust korraldan," rõhutas Kriss tervikliku mõtlemise olulisust.
Sirli Nõmm tutvustas konverentsil Eesti Disainikeskuse brändi FreshEst, mis kodumaist ekspordipotentsiaali omavaid tooteid eksponeerinud juba Saksamaal ning Suurbritannias.
FreshEst projektijuhi Sirli Nõmme sõnul on seni projekti valitud mitte startupid vaid tegijad, kes juba teavad, mida nad tahavad. "Läheneme turgudele süstemaatliselt - vaatame kus hinnatakse dsaini, kus on ostjad ja raha. Samuti loome eelnevalt sihtkohas tugivõrgustiku, sest üksinda ei ole võimalik hakkama saada. Kaasame partneritena kohalikke disainereid, PR-firmasid, arenduskeskusi."
Külastatud on kaht Saksa linna – Berliini ja Hamburgi. "Berliinis korraldasime ühepäevase showcase, kus muutsime hotellisviidi ruumiks, kus tooted olid justkui päriselus eksponeeritud. PR-firma abiga külastasid meid meedia esindajad ja sisseostjad. Hamburgis aga oli kontseptsioon hoopis erinev – seal toimus tänavafestival!" jagas Sirli kogemusi.
Eraldi tähelepanu väärib London Fashion Weekil toimunud nädalane Eesti moedisaini näitus, mis pälvis ka rahvuslike näituste peaauhinna. "Londonis korraldasime arvukalt vastuvõtte ja üritusi, mistõttu oli külastajate arv kindlasti suurim. Ühe disaineri, Kadri Kruusi, looming on ürituse tulemusena täna juba ühes Londoni butiigis müügil," rääkis Sirli edust.
Kuidas aga ettevõte peaks käituma, kui soovib välisturge vallutada? "Kõigepealt küsi endalt- kas on kätte jõudnud aeg ekspordiks? Kas su ettevõte on pisavalt võimekas? Milline on see turg kuhu vaadata? Ja kas sa saad sellest turust aru? Kindlasti on vaja agenti või distributorit ning tuleb reaalselt hinnata, kas oma toodet-teenust on vaja uue turu tarbeks kohandada," rõhutab Sirli objektiivset eneseanalüüsi.
"Kui aus olla, siis ainuüksi talendist ei piisa, sest disaini müük on samasugune äri nagu iga teine. Tuleb meeles pidada, et Disainikeskus ei ole ekspordiagent vaid toetaja ning disainer peab ennnast ise turundama," on iseseisvus ja pealehakkamine oluline. "Tegu ei ole sinkoha ühekordse pingutusega ja koheseid tulemusi ei ole olemas. Kindlasti tuleb välisturul toimetamiseks valida hea mainega partner," jagab Sirli praktilisi soovitusi.
Soome ärikiirendi ja riskikapitali ettevõtte Royal Majestics partneri Johannes Savolaineni sõnul ei ole raske mitte idee leidmine, vaid selle äriks pööramine. "Olenemata tootest on äris vaja siiski kindlaid oskusi, seega on meekonna kokku panemisel olulised konkreetsed kogemused, oskused ning ka kontaktid," rääkis Johannes.
Edu saavutamine on küllaltki juhuslik: "Edu juhtub siis, kui oled õigel ajal õige ideega õiges kohas. Valemeid hea ja toimiva disainikontseptsiooni jaoks ei ole."
Rääkides investeeringutest, räägib Johannes kolmest tasemest: "Esiti küsitakse raha oma perekonnalt, seejärel pangast ning kolmanda variandina saame rääkida investoritest. Kuna start-upide riskid on suured, ootatakse raha tagasi 5-6 kordselt. Pitchimisel on alati oluline see aspekt välja tuua."
Edukaid projekte on kümnest vaid üks, kuid keegi on alati ka ebaõnnestunud projektidesse investeerinud. "Sisuliselt peab see üks ülejäänud kümne kahjud katma. Näiteks Rovio puhul oli edukas alles 52. projekt, kuid fnatseeriti ju ka 51. esimest toodet," lõpetas Johannes.
Ettekannete kokkuvõtete autor on Helen Unt Loov Eestist.
→ Konverentsi pilte saab vaadata siit.
→ Ettekanded saab alla laadida siit.
Konverents on kaasrahastatud Euroopa Regionaalarengu Fondist ja Sotsiaalfondist EAS Loomemajanduse tugistruktuuride toetamise programmi vahendusel.
Konverentsi kaaskorraldaja oli Loov Eesti.
Abilaua konkursi võidutöö on Veiko Liisi Move - O - Round