Kus on kaubamärgi kodu?

Sellele küsimusele tasub mõelda enne Euroopa Ühenduse kaubamärgi registreerimist. Eestis esitati 2013. aastal 1263 kaubamärgi registreerimise taotlust, Siseturu Ühtlustamise Ametis ligi 114 000 taotlust. Lisaks registreeritakse Euroopa Liidu liikmesriikides aastas tuhandeid kaubamärke.

Niisiis konkureerivad omavahel miljonid nimetused ja logod. Eesti ettevõtja jaoks tähendab see muuhulgas, et Euroopa Liidu liikmesriigi kaubamärgi omanik võib keelata identse või sarnase kaubamärgi registreerimise Euroopa Ühenduse kaubamärgina. Tegemist ei pruugi isegi olla otsese konkurendiga, mõnikord vaidlustatakse Euroopa Ühenduse kaubamärgi registreerimine nö "igaks juhuks".

Kaubamärgid on sarnased juhul, kui need on kõlalt, kirjapildilt või tähenduselt äratuntavad. Seda hinnatakse kaubamärkide testimise teel vastava tarbijate rühma seas. Mida tuntum kaubamärk, seda suurem on tõenäosus, et tarbijal tekib sarnast kaubamärki nähes ja/või kuuldes äratundmine. Sarnasust tuntud kaubamärgiga on võimalik ette näha: nt võib tähti "c", "o", "a" ja "l" laduda ritta kuidas tahes, ikka paistab nende tagant ühe tuntuma kaubamärgi kõla ja kuju. Tundmatute kaubamärkide puhul on sarnasust pea võimatu ennustada ning vaidlustus võib tulla ka sealt, kust seda kõige vähem oodata.

Aga kuidas toimida, kui selgub, et sarnane kaubamärk on Euroopa Liidus juba registreeritud ning kaubamärgiomanik hilisema registreeringu vaidlustab? Üks võimalus on minna vaidlema kaubamärkide sarnasuse üle, lootes veenda Siseturu Ühtlustamise Ametit, et tegemist ei ole kaupade poolest, kõlalt, kirjapildilt ja tähenduselt sarnaste tähistega. Selline käik eeldab head võitlustahet, sest vaidlus võib kesta aastaid ning maksta tuhandeid eurosid.

Teine võimalus on sõlmida kooseksisteerimise leping. Varasema kaubamärgi omanikuga lepitakse kokku, millistel turgudel kaubamärgid ei konkureeri. Tavaliselt tähendab see, et kaubamärki ei kasutata konkreetses riigis või territooriumil aktiivselt ning välistatakse igasugune turundustegevus, nt reklaamimise keeld, veebilehte ei kohandata ega tõlgita selle riigi tarbijale jne. Kauba müümise piiramises konkreetsel territooriumil ei saa kokku leppida, sest Euroopa Liidus kehtib kaupade vaba liikumise põhimõte ning sellist tegevust ei luba ka konkurentsiõigus. Seega on kooseksisteerimise leping suunatud eelkõige kaubamärkide nähtavuse piiramiseks. Niisuguse kokkuleppe sõlmimine eeldab läbirääkimiste oskust ning selle kulu on kordades väiksem. Samuti aitab kokkulepe vältida vaidlustamismenetlust ning kaubamärk õnnestub registreerida tavamenetluses.

Võiks arvata, et Euroopa mastaabis on kaubamärgi registreerimisel eelis eestikeelsetel sõnadel. Kuigi ka see ei pruugi alati kehtida! Nõnda on sõna "kodu" kaitstud kaubamärgina klassides 9 ja 41 (registreerimise nr 1001979) ja selle omanik on maailma suurim tarkvaratootja.

Advokaadibüroo Hedman Partners

 

disainiauhinnad