"Ma vajan disainerit"

07.12.2016

2017 on Eestis kuulutatud oskuste aastaks ja disainivaldkonna jaoks on see väga hea uudis. Kui vaadata, milliseid oskusi me tulevikus kõige enam vajame, võivad disainerid end kindlalt tunda.

Institute for the Future for the University of Phoenix Research Institute kaardistas tuleviku töökohtade võtmeoskused, pidades silmas tulevikku kõige enam mõjutavaid trende – veelgi suuremat globaalset võrgustamist, arvutiseerinud maailma, IT, tehnoloogia ja nutikate masinate esile tõusu, uue meedia ökosüsteeme, kasvavat pikaealisust jne. Kõige sellega toime tulekuks on vaja sotsiaalset intelligentsust, loovat ja kriitilist mõtlemist, head koostöövõimet nii kultuuride kui valdkonnaüleselt, T- kujulist kompetentsi, uue meedia kirjaoskust, toimetulekut info üleküllusega. Kui sa oled disainer, siis tõenäoliselt tunned ennast siin ära – sul on need oskused juba täna olemas. Kindlasti peaks neid oskusi õpetama juba põhi- ja keskastme tasemel ja esimesed sammud sel suunal on astutud. Oma panuse disaineri oskuste ja mõtteviisi kasvatamisse annab disaini valikkursus gümnaasiumiastmele, mille väljatöötamise töögruppi vedasime. Valikkursuse piloteerimine koolides algab 2017. aasta kevadel ja juba sügisest peaks gümnaasiumitel olema võimalus seda oma õpilastele pakkuda.

Seega vaadates tulevikku, siseneme ajajärku, kus disain on arengus kesksel kohal ja mõte “ma vajan disainerit” muutub juhtide peas üha selgemaks. Nähes ette seda disainerite üha kasvavat rolli oleme sõnastanud disainivaldkonna visiooni, mida on hea võimalus siinkohal esmakordselt avalikkusele tutvustada:

Eestis kavandatakse muutusi lähtudes inimeste väärtustest ja vajadustest.

Meie missioon on jõuda olukorrani, kus professionaalne disain on kaasatud enesestmõistetava osana muutuste kavandamise esimeses sammus ja läbivalt kogu arendustegevuses. Disainivaldkonna arengukava, mille oluline osa valdkonna visioon on, on olnud terve 2016. aastat läbivaks teemaks. Arengukava eesmärk on suunata disainivaldkonna arengut selliselt, et valdkond suudaks enam panustada Eesti avaliku- ja erasektori lisandväärtuse loomesse. See on ühine arusaam ja kokkulepe, kuhu me tahame, et disainivaldkond areneks, mis peab muutuma ja milliseid samme on selleks vaja astuda. Toimunud on väga mitmed töötoad, kaardistatud valdkonna tugevusi, nõrkusi ja barjääre ökosüsteemis, mis arengut takistavad. Kaasatud inimeste arvu nii disainerite kui tellijate poole pealt, saame lugeda sadades. Põhiraskus arengukava ettevalmistamisel on lisaks Eesti Disainikeskusele ka Eesti Kunstiakadeemial, Eesti Disainerite Liidul ja Estonian Fashion Brand Associationil. Arengukava valmis veel ei ole aga teeme pingutusi, et see juhtuks 2017. aasta esimestel kuudel.

Avaliku sektori suunal räägime üha rohkem disainmõtlemise ja teenusedisaini kasust ja kasutatavust avalike teenuste ja poliitikakujundamise kontekstis. Siin annab olulise panuse Riigikantselei Tippjuhtide kompetentsikeskuse poolt ellu kutsutud tulevaste tippjuhtide koolitusprogramm Newton IV. Programmi raames sai disainiprotsess ja tööriistad läbiproovitud mahukate ja keeruliste riigi ees seisvate väljakutsete peal. Inspiratsiooniks sai käidud nii Sitras Helsinkis kui ka Policy Lab-is Londonis.

Üheks olulisemaks võimaluseks mõjutada avalikku sektorit kaasama disainmõtlemist ja –tööriistu nii igapäevaste väljakutsetega tegelemises kui ka innovatsioonis on avaliku sektori ja sotsiaalse innovatsiooni rakkerühm, mille töös ka disainikeskus osaleb. Rakkerühma eesmärk on teha valitsusele ettepanekud, kuidas suurendada innovatsioonivõimekust Eesti avalikus sektoris ning laiemalt ühiskonna valmidust sotsiaalseks innovatsiooniks. Rakkerühma fookuses on kolm teemavaldkonda: töökorraldus avalikus sektoris, sotsiaalne ettevõtlus ja koostöömudelid. Hea meel, et Eesti Disainikeskus sai võimaluse rakkerühma töö tulemusena ellu kutsutud poliootprojekti “Töökorralduslikku innovatsiooni toetava arendusprotsessi“ läbiviimiseks Siseministeeriumis. Projekti raames teeme läbi disainiprotsessi 8 erineva töökorraldusliku probleemile lahenduse leidmiseks 2017. aasta esimesel poolel.

Suureks töövõiduks loen ka peaminister Taavi Rõivase Taani töövisiidi ühe päeva sisustamist disainiteemadega. Päeva tippsündmuseks kujunes Rõivase disainiteemaline kõne. Võtan seda kui märki, et disain on muutumas keskseks teemaks avaliku sektori innovatsioonis.

“Kogu disainikasutus tundub täna juba nii loomulik – seda peab tegema, kõik peavad disaini kasutama! Disainibuldooser oli tõuge ja seda just vaja oligi.” Erik Heil, SAMI

Ettevõtete suunal oli 2016. aasta oluline märksõna Disainibuldooser, mida viisime läbi teist korda. Osales 5 ettevõtet (Ritico, Sami, Energiapartner, Chemi-Pharm ja Wermo ) ja 5 disainijuhti (Ants Lusti, Kaarel Mikkin, Alari Orav, Maarja Mõtus ja Katrin Kull). Programmi eesmärk on lahendada ettevõtte jaoks oluline disainiprobleem disainijuhi kaasabil ja 8 kuu jooksul istutada disainipisik ja disaineri mõtteviisi ettevõttesse. Otsustades ettevõtjate tagasiside järgi, see meil ka õnnestus.

“Esimest korda on meil positiivne tulemus pakendite loomisel. Teadvustunud on vundamendi ladumise tähtsus. Kõikide valikute puhul on tekkinud uskumatu üksmeel, kui enne võisid mõni kujunduslik element tekitada pikki vaidluseid, siis nüüd lahenevad küsimused sekunditega.” Carmen Kibur, Chemi-Pharm

Disainibuldooseri võimet ettevõtete strateegiat ja isegi ärimudelit muuta näitab suurim riigipoolne tunnustus esimeses Disainibuldooseris (2012-2014) osalenud IT ettevõttele Proekspert, kes oktoobris sai EASi Ettevõtluse Auhind 2016 raames Aasta Disainirakendaja auhinna.

Disainerite suunal jätkasime inspiratsioonireiside korraldamisega, mis seekord viis pea 40 disainerit Berliini. Tulemuste kommenteerimiseks annan sõna Dan Mikkinile, Brand Manualist: “Reis toimis mõlema seatud eesmärgi valguses – näha võimalikult eriilmelisi Berliini büroosid ning teha eesti disainereid paremini omavahel tuttavaks. Berliinlased teevad disaini nime all väga palju erinevaid asju ning väga paljul erineval moel. Protsessid on erinevad, süvitsiminek on erinev, meeskonnad on erinevat moodi toimima pandud, lõppkasutaja väärtustamine ja temaga arvestamine on erinev. Paradoksaalsel kombel sünnivad kõigele vaatamata siiski üsna sarnase visuaalse käekirjaga veebilehed ja trükised”.

2017. aasta inspiratsioonireisi sihtkohana on laual Barcelona või Porto.

Juba kolmandat korda tunnustasime parimaid disainereid Eesti Disainiauhindadel. See on suursündmus, mille raames toimus näitus Viru Keskuses (hea kohavalik!) ja saime juurde mahuka Eesti Disainiaastaraamatu. Jah, pannes kogu disainiparemiku kaante vahele, saame olla väga uhked!

“Disainiauhindade üritus on igas mõttes tänuväärne. Vaadatakse otsa tänastele tegijatele, tunnustatakse parimaid, leitakse uusi nägusid ja tuuakse andekaid disainereid ja just ka disaini teadlikkust rohkem pilti. Hea on olla osaks selles arengus”

“Ainuke oluline disainiauhind Eestis”

Lõpetuseks hoiatus, et mõte “ma vajan disainerit” võib muutuda üsna peagi painavaks. Kui nii juhtub, siis õige koht, kust abi otsida, on Disainibüroode Võrgustik.

Head disainioskuste aastat!

Jane Oblikas, Disainikeskuse juht