Tallinna Sadam: "Suurim tulemus on inimkeskne vaade sadama arendustele."
Disainibuldooser on pilootprojekt, mis aitab läbi disaini kasutuse tõsta Eesti ettevõtete võimekust ja ekspordipotentsiaali. Projekti raames on kümme tuntud Eesti ettevõtet läbinud kahe-aastase disainiprogrammi, teejuhiks kogenud disainijuhid ja vedajaks Eesti Disainikeskus.
- Millised olid Tallinna Sadama ootused Disainibuldooseri projektiga liitudes? Kas need muutusid projekti käigus?
Esialgu tundus, et Disainibuldooser annab head metoodikad ettevõtte strateegiaga tegelemiseks. Meil oligi parasjagu strateegia uuendamine käimas ja disaini võimalused tundusid mustrisse tundus sobivat.
Pärast esimesi koolitusi ja koostöö algust disainijuhiga tõmbusid tegevused siiski veidi kitsamasse raami. Selgus, et meie strateegia ei vajanud siiski fundamentaalseid parandusi – meil oli selge, kes me oleme, mida tahame ja kuhu võiksime minna. Meil oli ka olemas brändi identiteet ja juhised.
Pärast pikki tühjaksrääkimisi jõudsime suhteliselt konkreetsete projektideni, millega pakutud metoodikaid kasutades tegeleda – promenaad, terminalide ja territooriumi visuaal jne. Ootasime buldooseri projektilt just neid meetodeid ja tööriistu, mis aitaksid meil olla kliendi suhtes kasutajasõbralikum.
- Kas disaini mõiste ja roll on sinu enese ja organisatsiooni jaoks aja jooksul muutunud?
Mina enda jaoks defineerin disaini nii, et „mõelda välja, kuidas asju teha nii, kuidas inimesed seda tahavad". Lai ja kõva loosung, kuid, eks see olegi tulemusliku tegevuse moto. Kuid samas kas seda peab just disainiks nimetama? Organisatsioon nii väga asju „disain=uus elu" ei defineeri. Asju on vaja ilma lahterdamiseta teha.
- Kas nii suures organisatsioonis nagu Tallinna Sadam toimus selle kahe aasta jooksul mingi mõtteviisi muutus?
Tõdetud on rohkem visuaali ja koostegemise tähtsust. Kuigi eestvedajad (näiteks projektijuhid) peaksid seda endale pidevalt meelde tuletama kuni see automaatselt külge jääb.
- Mis olid suuremad väljakutsed, takistuskohad Buldooseri projekti jooksul?
Esialgu seatud eesmärk osutus liiga laiaks. Protsessi käigus alles selgus teravam ja konkreetne vajadus.
Tallinna Sadamal on palju ja erinevaid sihtgruppe, kelle omavaheline kommunikatsioon on tõsine väljakutse. Kõigi osapoolte hoiakute ja arusaamade muutmine on pikaajaline protsess.
- Kas või mis on sinu ja teiste igapäevatöös projektiga seoses muutunud?
Arvatavasti dramaatilisi muudatusi ei ole. Asjade tegemisel on aga alati üks-kaks kontrollküsimust peas – kas on inimkeskne lähenemine ja kas olen kaastöötajaid piisavalt kaasanud?
- Mis on kõige käegakatsutav tulemus?
Suurim tulemus on inimkeskne vaade sadama arendustele.
Visioon, et Tallinna Sadam peaks olema Eesti esindusvärav, on saanud mõistetavamaks eri huvigruppide seas. Kasutajakogemus ja kasutajamugavus on saanud terminiteks, mida organisatsiooni sees igapäevaselt kasutatakse. Erinevate arendusprojektide alguspunktiks on just see lähtekoht.
Enne me ei tajunud, et Eesti esindusvärav "kole" on, organisatsiooni sees on see arusaam ühtlustunud. Täna on laual teema, et vaja on arhitektuurset lahendust ja sisedisaineri hinnangut enne iga väikese ehituse või remondi tegemist.
Esimene reaalne koostöö on disainibürooga Disainiosakond, kes lahendab kogu Vanasadama ala viidanduse ja see valmib juuniks. Eesmärk on läbi inimeste liikumistrajektooride kaardistamise reisiterminalide sise- ning välisviidanduse parandamine.
- Kuidas te siit edasi lähete?
Jätkame Tallinna Sadama kui esindusvärava visiooni ellu viimist. Tallinna Sadam on võtnud Vanasadama ala arendamise vedaja ja huvide ühtlustaja rolli. Vanasadamas läbiviidud töötoad ja klienditeekonna kaardistus saab olema üheks lähtedokumendiks kogu piirkonna arenguks, sh Reidi tee välja ehitamiseks.
Kasutajakesksus saab olema kohustuslik punkt igas sadama arendusprojektis.
Design_LAB Orissa: Eestlased Indias sotsiaalset disaini õppimas