Noored disainerid. Praktika ja töö võimalused

29.02.2024

13. veebruaril 2024 toimus Eesti Disanikeskuses seminar teemal “Noored disainerid. Praktika ja töö võimalused”. Vestluspaneelis jagasid kogemusi aastaid disainiga tegutsenud agentuuride esindajad: Martin Veisman, Ruum 414; Darja Prants, Trinidad Wiseman; Kadri Ann Mikiver ja Keiu Grossberg, Velvet; Kärt Villmann, AD Angels. Sündmust modereeris Erkki Pung, Sviiter.


Vestluspaneelis jagasid kogemusi aastaid disainiga tegutsenud agentuuride esindajad


Kohal oli üliõpilasi nii Kõrgemast Kunstikoolist Pallas, Eesti Kunstiakadeemiast, Tallinna Ülikoolist kui ka iseõppijaid. Olgugi et enamus seminaril osalejatest olid graafilise disaini kogemuse või õpitaustaga, saab seminaril kõlanut vaadelda laiemalt kogu disainivaldkonna (üli)õpilastele huvipakkuvana.

Eelkõige toimus seekordne arutelu praktikate teemadel. Paneelis osalenud ettevõtete esindajatest omavad kõik mitmekordseid kogemusi praktikantide kaasamisega. Tavapärane ongi võtta igal aastal vähemalt üks praktikant ettevõtte kohta.

Praktika on - võibolla mõneti ootamatult - pingutus mõlema osapoole jaoks. Üliõpilasele kindlasti, sest tegemist saab olema täiesti uue kogemusega ja uue õppimine võtabki mahukalt energiat. Ka praktikat pakkuv ettevõte peab arvestama eeltöödega. Näiteks planeerima, et nii projektide sisu kui praktika juhendaja(te) mõttes oleks aeg praktikandi jaoks soodne. Liiga intensiivse koormusega perioodidel on praktika juhendamine poolik või teostamatu ja juhendamata praktika ei arenda kedagi. Samuti on oluline projektide ajastamine, et praktikal olijat oleks võimalik kaasata juba projekti algetapis reaalsesse tegevusse kas disainitiimi osana või paralleelselt ettevõtte meeskonnaga.

Praktikale kandideerimise aluseks on portfoolio, millest ettevõtted otsivad eelkõige märki avarast maailmavaatest, uudishimust, katsetamisjulgusest ja tehnilisest võimekusest. Portfoolio töödest peaks kajastama praktikasuuna valikut, olles samas piisavalt kompaktne ja mitte liigselt koormav. On tore, kui portfoolios on ka kooliväliseid töid, neist tuleb välja isikupära ning idee, millistele projektidele ettevõttes praktika raames rohkem fookust seada.

Praktikandi ja ettevõtte pakutava kogemuse sobivus selgub vestlusel. Vestlusel otsitakse ühisosa – ettevõtte jaoks on oluline näha, et praktikant hingab nendega samas rütmis, et tekib klapp ja tunne tiimi sobitumise osas. Oluline on ka, kui motiveeritud ja põhjendatud on praktikandi jaoks konkreetse praktikakoha valik ning millist enda kogemust ta soovib ettevõttega jagada. Siinkohal võib tuua paralleeli tööle kandideerimisega.

Disainipraktika võib olla kooliti korraldatud erinevalt. On variant, et koolil on oma partneragentuurid ja õppejõud aitavad teha eelvaliku võimalike praktikantide ja sobivate agentuuride osas ise. Sellisel viisil on praktikakoht justkui kooli poolt kindlustatud. Alternatiiv on, et nii praktikakoha otsimine kui praktika sisulise poole kokkulepete tegemine jääb üliõpilase enda korraldada. Viimasel juhul on eriti oluline, et kool pööraks tähelepanu praktikateemalisele sissejuhatavale infole, jagaks eelnevate aastate praktikakogemusi ja vajadusel aitaks protsessi korraldamise ning kontaktidega.


Mõned nopped:

  • Portfoolio peaks rääkima enda eest ise. Vajadusel võib lisada paar lauset iga lahenduse kohta selgitamaks eesmärki või teostuse tausta.
  • Praktikalt saab täpselt nii palju kogemust kaasa võtta, kui suur on praktikandi enda huvi ja valmisolek. Tasub olla julge ja küsida pigem rohkem kui vähem.
  • Tehnilise võimekuse pärast pole vaja muretseda, seda saab alati suurendada. Praktika on erakordne hetk, kus on lubatud kulutada aega kogemuse saamiseks.

Soovitusi praktikavõimaluste uurimiseks:


→ Seminari saab järele vaadata Disainikeskuse YouTube'i kanalist.


Kohal oli üliõpilasi nii Kõrgemast Kunstikoolist Pallas, Eesti Kunstiakadeemiast, Tallinna Ülikoolist kui ka iseõppijaid



Sündmuse läbiviimist kaasrahastas Euroopa Ühtekuuluvusfond.


Tallinna tähemeistrid – Tüpokompanii
JDF – funktsioon, tasakaal, meisterlikkus