Tallinna tähemeistrid – Tüpokompanii
Aimur Takk ja Andree Paat. Foto: Alari Orav
Kes on Tüpokompanii?
Andree Paat (sündinud 1992) lõpetas EKA graafilise disaini osakonna (EKAGD) 2016. aastal, mille järel asus ta 2017. aastal praktikale Commercial Type'is New Yorgis. Alates 2018. aastast on ta teinud erinevate kirjatüüpide projektides koostööd Dinamoga Berliinis ja tegutseb samuti hüüdnime “Kirjatehnika” all. Andree on alates 2018. aastast EKAGD külalisõppejõud.
Aimur Takk (sündinud 1993) on vabakutseline disainer, kes töötab erinevates valdkondades, keskendudes peamiselt kirjatüüpidele ja visuaalsetele identiteetidele. Ta lõpetas EKAGD 2016. aastal ja on õppinud kirjatüüpide disaini HfG Offenbachis (2015–2016) ja ÉCAL Lausanne’is (2018–2020). Aimur on loonud eritellimusel kirjatüüpe ERKI Moeshow'le (2017), IDA Raadiole ja Tallinn Music Week'ile. Ta on alates 2017. aastast EKAGD külalisõppejõud ja üks ??? Suvekooli algatajatest Eestis.
Tüpograafia ümbritseb meid vaikimisi kõikjal, aga ise kirjastiile kujundama hakkavad siiski väga vähesed. Millal tärkas huvi tüpograafia vastu, millal ning kuidas jõudsite Tüpokompanii loomiseni?
Meie ühine huvi tüpograafia ja tähedisaini vastu sai alguse EKAs, kus õppisime graafilise disaini osakonnas 2013–2016. Pöördeliseks momendiks võib pidada II kursusel toimunud fontide disaini töötuba, mille viisid läbi Dinamo kirjadisainistuudio asutajad Johannes Breyer ja Fabian Harb. Iga tudeng pidi koguma lühikese aja jooksul leidmaterjali ja sellest lähtudes looma nädala jooksul uue fondi. Tulemusteks olid kirjatüübid, mis olid loodud näiteks sirkli, kõrvaklapijuhtmete või pretzelite baasil. Murdsime enda jaoks müüdi, et kirjatüübi loomine peab olema keerukas aastatepikkune protsess (mõnikord siiski on, aga mitte alati). Selline eksperimentaalne sissejuhatus tähedisaini maailma julgustas jätkama sarnaseid otsinguid ka edasiste õpingute jooksul. Tagasiteed enam polnud ja bakalaureuse lõputööd olid samuti tähedisainiga seotud, kahepeale kokku tegime vist üle 20 fondi.
Esimesed fondid (2014). Aimuri “Sirkel” vasakul ja Andree “Esimene” paremal
On üsna haruldane, et samale kursusele satuvad kaks “kirjatüüpi”, kes ka peale õpinguid jätkavad sellel kitsal erialal. Peale EKAt käis Aimur praktikal AKUs ja õppis tähedisaini ÉCAL Lausanne’is, Šveitsis. Andree töötas graafilise disainerina Stuudio Stuudios ja tal õnnestus tähedisaini alal täiendada end tänu praktikale kirjadisainistuudios Commercial Type, New Yorgis ja töötades Dinamo stuudios, Berliinis. Leppisime juba kooli lõpetades kokku, et ühel heal päeval loome oma kirjadisainistuudio. 6 aastat ja 1337 fondifaili hiljem tundus õige hetk käes olevat ja 2022. aastal asutasime Tüpokompanii.
Miks on tüpograafia disainis oluline? Milliste tööriistadega töötate?
Tüpograafia on visuaalse kommunikatsiooni üks põhialustest; vahend, mille abil muudetakse keel loetavaks ja luuakse informatsioonist hierarhiline süsteem. Kirjatüüp annab tekstile “hääletooni” ja seega kirjatüübi valikul tuleb mõista ka kujundatava materjali konteksti. Tööriistade valik sõltub eesmärgist, kasutame nii füüsilisi vahendeid nagu paber, sulepea, värvirull, kui ka digitaalset tarkvara nagu Glyphs, Adobe’i programmid, Figma jt.
Siinkohal on igaks juhuks oluline tuua välja tüpograafia ja tähedisaini mõistete erinevus – tüpograafia tegeleb nö makrotasandiga ehk tekstide paigutus, suurused, fondivalik, reavahed jne; tähedisain tegeleb mikrotasandiga ehk tähtede enda ja nende vahelise vormiga. Tähedisainer loob kirjatüübi ehk tööriista, mida tüpograaf kasutab sõnade, lausete, lõikude ladumiseks.
Typogaráž töötuba Bratislavas, Slovakkias (2021). Vasakult Aimur, Nele Kurvits, Andree. Foto: Rudolf Vychovalý
Kuidas näeb välja tööprotsess uue kirjastiili loomisel? Millest lähtute?
Üldjuhul algavad projektid kas kontseptuaalsest või vormilisest ideest, millele järgneb selle idee süstemaatiline ülekandmine igale tähele. See alguse otsinguline faas on kõige mängulisem ja loovam osa protsessist, mis kipub kiiresti mööduma. Sellele järgneb tootmisfaas, mis on tehnilisem ja rutiinsem töö ja mis võtab lõviosa kogu projektile kuluvast ajast ja energiast. Üks laialt kasutatav kirjapere võib sisaldada näiteks 10 erinevat fondistiili koos kursiividega, igaühes ~600 tähemärki (ladina keeled, kirillitsa, numbrid, kirjavahemärgid, sümbolid jne). Olgugi, et teatud osa tööprotsessist on automatiseeritav, tuleb siiski sellise näite puhul ca 12 000 tähemärki mitu korda käsitsi üle käia ja kontrollida. Sellesse etappi jäävad tihti sahtliprojektid kuudeks ja aastateks laagerduma.
Tüüpiline tähedisaineri tööfail
Uue kirjatüübi idee võib olla inspireeritud visuaalkultuurist laiemalt, tekkida nii enda loodud joonistuste / vormikatsetuste käigus kui ka teiste autorite poolt loodud kirjakunsti ümbertõlgendamisel, “enda omaks” tegemisel. Paljud kaasaegsed kirjatüübid lähtuvad eelmiste põlvkondade meistrite loomingust ja tegelevad vanade jooniste interpreteerimisega digitaalsete tööriistade abil. Seisame hiiglaste õlgadel, nagu öeldakse. Me oleme üsna usinad kohaliku kirjapärandi kogujad ja ka mitmed meie kirjatüübid proovivad suhestuda ja tähelepanu pöörata / käivitada siinse regiooni autorite tihti unustusse vajunud loomingu potentsiaali.
Kirjatüübi Trafarett inspiratsioonimaterjal: Aimuri vanaema Maie Takki kujundatud vimplid
Kas saaksite kirjeldada oma kliente/i?
Meie poole pöörduvad enamasti graafilised disainerid nii Eestist kui välismaalt, kes vahendavad meie fonte oma klientidele, kellele nad disainiteenust pakuvad. Teadlikumad disainerid, kes vaatavad kaugemale mugavatest lahendustest nagu Google Fonts, Adobe Fonts jt ja otsivad midagi ainulaadsemat ning kes huvituvad ka kirjatüüpide taustast. Samuti ka kohalikud disainerid, kes soovivad kasutada oma töös nö “kohalikku toodangut”. Lõpp-klientide hulgas on nii individuaale kui organisatsioone, kultuurivaldkonnast korporatsioonideni, avalikus ja erasektoris. Vahel jõuavad meieni ka kliendid, kes tellivad graafilist disaini, selliste projektide puhul püüame enamasti enda fonte kasutada.
Kirjatüüp Trafarett kasutuses. Graafiline disain: Jaan Evart
Kirjatüüp Siluett kasutuses. Graafiline disain: Koln Studio. Foto: Adrià Cañameras
Kas kirjastiilidel on moevoolud?
Nagu laiemaltki disainis, siis eks ikka, aga kuna tähedisain on enamasti pikaajaline protsess, siis selleks ajaks, kui font on valmis, puhuvad juba uued tuuled. Võib püüda ennustada, mis võiks tulevikus populaarseks saada ja kurvist ees olla, aga kuna me pole enda selgeltnägemise võimetes veendunud, siis püüame enda huvidele truuks jääda ja mitte lasta ennast liigselt teiste tegemistest mõjutada. Autentsus on alati moes.
Mida olete oma tegevuse käigus õppinud ja milliseid soovitusi annaksite tuleviku tüpograafidele?
Õpi looma ise kirjatüüpe ja proovi leida võimalusi, kuidas neid võimalikult varases staadiumis kasutada. Päris kujundustes fontide testimine võib mõjutada fondi enda disaini ja ka vastupidi isetehtud font võib anda kujundusele uue hingamise. Alusta mitmeid projekte korraga ja võta reflekteerimiseks aega, pingsalt ühe asja kallal töötamine muudab disainiotsuste langetamise keeruliseks, eemaloleku aeg aitab hiljem asju selgemini näha. Säilita õpihimu ja ära karda valesti teha, reegleid kahtluse alla seada.
Kuidas erineb digitaalne tüpograafia trükitud materjalide tüpograafiast?
Kui vaadelda teksti kõrge resolutsiooniga ekraanil või offset-trükituna kvaliteetsel paberil, siis sisuliselt polegi vahet, tulemus on inimsilma jaoks ühtviisi selge ja terav. Tänapäeva tehnoloogia on saavutanud ülima täpsuse, mis on küll peen, aga sellega kaasneb ka teatav külmus. Vanemate trükitehnoloogiate puhul tekkisid nihked, mis väljusid disaineri kontrolli alt ja nende ebatäpsuste tõttu olid trükitud materjalid tunnetuslikult soojemad, inimlikumad.
Millise tulemuse üle olete ise kõige uhkemad?
Üks õnnestunumaid ja suuremaid projekte on olnud 2022. a Tartu linna uue visuaalse identiteedi osana loodud kirjatüübid koostöös AKUga. Eritellimusena loodud fontide puhul on meie jaoks oluline küsimus, mis viiteid kannavad endas tähekujud ja kas huvitava vormi sisse on võimalik peita ka midagi tähenduslikumat.
Selles projektis sai vormikeele osas põhiliseks impulsiks Tartus hulgaliselt leiduvate vanade käsitööna valminud tänavasiltide kirjad, mida põhjalikult dokumenteerisime. Sellest sai alguse kirjatüüp Tartu Kodanik. Kuna tegemist on pealkirja-, mitte tekstifondiga, saime tähevormidesse sisse jätta terve hulga teadlikke viperusi, mis suuremal skaalal torkavad silma.
Kontseptuaalsel tasandil püüdsime suhestuda Tartuga tugevalt seotud semiootika teadusharuga, mis uurib märgisüsteeme ja nende tähendusi, tõlgendamist. Kirjatüübis Tartu Semiootik on valitud tähti keeratud nii, et need hakkavad meenutama teisi tähti, muutes seeläbi nende tähendust. Näiteks tagurpidi M-ist saab W, külili keeratud U-st saab C jne.
Kolmas kirjatüüp Tartu Geneetik põhineb eelnevatega samal skeletil, aga on vormilt õhem ja elegantsem. Seda joonistades kujutlesime ennast kui tänavasildimaalijaid, kelle ülesandeks on luua pidulikku kirjakunsti, aga kuna töövahendid polnud piisavalt kvaliteetsed, siis keset joonetõmmet sai tint otsa ja tähtedesse tekkisid ennetamatud jõnksud.
Tartu puhul on tulemuseks kirjatüübid, mis pole lihtsalt huvitava välimusega, vaid mille vormikeel suhestub sügavamalt linna kohaliku kontekstiga. Kiidame haruldast klienti, kes julges vaadata kaugemale brändingumaailmas laialt levinud liigsest viimistletusest ja laialivalguvatest märksõnadest nagu “sõbralikkus”, “avatus” jne, usaldas disainereid ja valis ekstsentrilisema tee.
Tartu kirjatüübid
Kuidas hoida end kursis tüpograafia uute suundadega? Millised on selle valdkonna spetsiifilisi väljaanded, mida jälgima peaks?
Fonts in Use on üks tänuväärne online-platvorm, kuhu on koondatud näiteid uuemast ja vanemast tüpo-fookusega graafilisest disainist ja põhjalikult ära kaardistatud kõik kasutatud kirjatüübid ja nende taustainfo. Kui soovite vaadata kaugemale peavoolust ja toetada väiketegijaid, siis typefoundry.directory lehel on põhjalik nimekiri indie-kirjadisainistuudiotest.
Füüsilistest väljaannetest on disainistuudio Actual Source välja andnud kaks mahukat kaasaegsete kirjatüüpide kogumikku Shoplifters, mis on saavutanud teatava kultuse staatuse fondihuviliste disainerite ringkonnas ning 2019 alustanud Type_01 ajakiri hoiab samuti kätt trendide pulsil ja on kogunud populaarsust nooremate disainerite seas. Vähemtuntud väljaandes Footnotes avaldatakse tüpograafia-alaseid uurimusi. Võib jääda mulje, et sealsete artiklite puhul on tegu vanade lugude üleskaevamisega, ent uut tuult pakuvad näiteks uurijate leitud täiendavad faktid, mis vahel isegi lükkavad ümber paljutuntud kirjatüüpide autorlusega seotud ebatäpsusi.
Kuulatavast meediast tooks välja Interrogang (Proof&Co.) ja Ohno Radio (James Edmondson) podcastid.
Kirjatüüp Frukt kogumikus Shoplifters 10: New Type Design Vol. 2
Kuhu tüpograafiavaldkonnas pürgite ja kus loodaksite olla viie aasta pärast?
Loodetavasti panustab meie tegevus üldisesse tüpograafia taseme ja teadlikkuse tõusu Eestis ning rikastab kohalikku disainivälja, aga töötame ka selle nimel, et saavutada rahvusvahelist tuntust tüpograafiavaldkonnas. Hea meelega avaldaksime ühel hetkel Tüpokompanii kaudu ka teiste autorite kirjatüüpe. Digitaalsetesse sahtlitesse on kogunenud terve hulk poolikuid projekte, mis muudkui kipuvad edasi lükkuma – viie aasta pärast võiks olla tööaja tasakaal paremini paika loksunud, et jõuaks rohkem tegeleda ka nende projektidega.
Kas seriifidega või seriifideta?
Sefiiriga.
Illustratsioon: Patrick Zavadskis
Tagasivaade aastale 2023 ja mida on oodata aastalt 2024