Proeksperdi lugu: tarkvaraarendajast disainirakendajaks
Proekspert võitis hiljuti EAS-i Ettevõtluse Auhinnad 2016 konkursil Aasta Disainirakendaja auhinna ja jõudis ka Aasta Ettevõtte nominentide hulka. Kaks aastat tagasi osales Proekspert Disainibuldooseri projektis ning uurisimegi kasutajakogemuse disainerilt Kaja Kruusilt ja disainerilt Taavi Aherilt, kuidas ühest tarkvaraarendajast disainirakendaja sai ning kas ja millist rolli mängis siin Disainibuldooseri projekt.
Millega Proekspert tegeleb?
Kaja: „Proekspert on Eesti kapitalil põhinev tarkvara- ja disainiettevõte, kus töötab üle 140 spetsialisti. Proeksperdi tarkvara hoolitseb selle eest, et tuumajaamades toimiks jahutus, umbes iga neljas õlu maailmas on toodetud Kronese liinidel Proeksperdi tarkvara abiga. Proeksperdi tarkvaral töötab ka bioreaktor, mis kasvatab kasulikke baktereid näiteks nutikate pesupulbrite, ravimite ja tervislike jogurtite tootmisel. Arendatakse tarku seadmeid, näiteks tarku voodeid, mis tagavad iseseisvalt ja automaatselt inimesele parema une.“
Paljudes ettevõtetes Eestis on minevik olnud disainita. Mis oli hetk, kui disainilamp teie ettevõttes põlema läks või oli ka süütamine pigem protsess?
Taavi: “Osalemine Eesti Disainikeskuse projektis Disainibuldooser oli üks verstapost. Teine tähtis verstapost oli disainerite palkamine väga ambitsioonika töökuulutusega, kus disainerist eeldati, et ta oleks põhimõtteliselt imeinimene. Ootused olid laes."
Kaja: “Jah, see kuulutus oli niisugune, et lugedes arvasin, et sellist imedisainerit pole lihtsalt olemas, kes kõiki neid asju suudaks teha. Mõtlesin, et äkki tänu sellele on just minusugusel iseõppijal siin võimalus. Saingi tööle ning minuga samal ajal võeti tööle veel üks uus disainer – Mikk. Sellel hetkel enesetõestamine alles algas. Ei olnud väga selget ettekujutust, mida disainerid just Proeksperdis võiksid teha...”
Taavi: “Enne kui me looga edasi läheme, on tähtis märkida, et Proekspert on juhtidevaba organisatsioon. Meil ei ole hierarhilist struktuuri; ülemusi, kes juhivad ettevõtet ülevalt alla. Proekspert toimib täiesti teistmoodi – inimesed võtavad ise vastutust ja töötavad meeskondadena. Nii sündis meie disainilamp samuti pigem nii, et keegi leidis juhtme, kellelgi oli pirn ja mida rohkem me nende asjadega katsetasime, seda selgemaks sai, et seda lampi saab kasutada väga paljudes kohtades.”
Kaja:
“Ühel hetkel leidsime, et disainerid peavad olema rohkem müüki kaasatud.
Hakkasime tegema prototüüpe, mida klientidele näidata ning see on küll üks
koht, kus disainilamp päris mitmel inimesel põlema läks! Me nägime, et juba
esimesed prototüübid kõnetasid kliente palju tugevamalt kui tavalised
ettekanded kasutajakesksusest.
Mäletan, kuidas ühel kohtumisel istus klient enamuse ajast telefonis ja
ilmselgelt ei pööranud tähelepanu sellele, mida me rääkisime. Järgmiseks
näitasime talle aga prototüüpi. See ei olnud isegi väga keerukas, lihtsalt
erinevad vaated, kuid see inimene mitte ainult ei pannud oma telefoni käest,
vaid lükkas selle eemale. Ta oli korraga ülimalt huvitatud sellest, mida me rääkisime.”
Üks asi on mõista disainivajadust, teine asi seda kogu ettevõttes juurutada, kui samal ajal nö masin töötab täisvõimsusel. Mis oli suurim väljakutse ja kuidas selle lahendamine õnnestus?
Kaja: “Disaineri uksel ei tohiks olla silti: “Tasa! Disainer töötab!”. Oma kogemusest saan kindlalt väita, et uuenduslike, väärtust loovate teenuste ja toodete loomine on erinevate spetsialistide koostöö vili. Disainer peab osalema seal, kus langetatakse otsuseid, kuid selleni pole kerge jõuda. See eeldab, et strateegilised otsustajad tahavad disaineriga koostööd teha ja mõistavad selle väärtust. Probleem on aga selles, et sageli jäävad ka esimesed edujuhtumid ikkagi väiksemasse inimeste ringi ning edulugude ja õppetundide jagamine jääb tihtipeale ajapuuduse tõttu tahaplaanile.”
Taavi: “Selleks, et disainer saaks lahenduse loomisesse algusest peale kaasatud, on tähtis, et meeskond usuks, et see loob lisaväärtust. Mida enam me ennast tõestasime, seda rohkem võimalusi tekkis.”
Disainikasutus muudab ettevõtte iseloomu – mis on omadussõnad endise ja tänase Proeksperdi kohta? Kas tänane omadussõna oli teadlik siht kohe või sündis aja jooksul?
Taavi: “Esimesed 20 aastat olime pigem IT-arendajad, kuid tänu disainikesksele mõtlemisele oleme sisenud uude kaalukategooriasse. Anname klientidele palju rohkem ärilist ja strateegilist nõu, mõtleme koos klientidega lõppkasutajate peale ja aitame luua lahendusi, mis muudavad inimeste elu tõeliselt lihtsamaks.”
Proeksperdi hubane kontor Sõpruse puiesteel energiatõhusas majas
Kui keeruline on insenere (IT-spetsialiste) pöörata disainiusku ehk panna uskuma millessegi, mis kuulub nö kunstivaldkonda ja millele puudub teaduslik ratsionaalne selgitus?
Kaja:
“See küsimus ei meeldi mulle sellepärast, et see tekitab vastandumist.
Disaineril ja arendajal on ühine eesmärk - luua võimalikult kasulik lahendus. Üheskoos
töötades õnnestub see paremini. Tegelikult on meie ühisosa suurem kui ainult
ühine eesmärk. Ka hea insener on sageli väga loominguline isik – probleemid,
millega need inimesed tegelevad, on sageli lahendatavad just loovalt mõeldes.
Insener ja disainer mõlemad peavad lahenduse reaalset kasutegurit väga
oluliseks. Sellist asja meil ei ole, et disainer seisaks koridoris ja
pööraks mingit püha vett pritsides inimesi disainiusku. Igast edukast koostööst,
igast õnnestunud prototüübist tuleb lihtsalt ettevõtte sees võimalikult palju
rääkida, et meie ühisosa selgelt välja tuleks ning oleks kõigile nähtav,
kuidas arendajad ja disainerid üksteist toetada saavad.”
Kuidas leida töötajaid, kui Eesti koolid pakuvad kitsast väljundit, IT valdkond ei tunne disaini ja disainikoolidest tulijad on sageli eluvõõrad ettevõtluskeskkonnas?
Taavi: “Tõepoolest, kui välismaa ülikoolides õpetatakse kasutajakogemuse disaini eraldi alana, siis Eestis vähemalt bakalaureuse tasemel seda eriti õppida ei saa. Aga sageli vaatamegi värbamisel inimese muid omadusi – mõtlemisvõime, koostöövõime, soov areneda, lihtsalt andekus. Need panevad aluse kõigele muule. EKA-st võib tulla mõni inimene, kellel on need omadused olemas ja olemas ka teatav ettevalmistus disaini alal, selle pealt on võimalik areneda heaks disaineriks.”
Kas disaini rakendav ettevõte leiab lihtsamini töötajaid või pigem vastupidi?
Kaja: „Me ei rakenda disaini ainult töödes klientidele. Oluline on ka see, millise kasutajakogemuse saab Proeksperdi töötaja siin ettevõttes. Disainime ettevõtet töötaja vajadustest lähtuvalt ja see tekitab tööturul huvi. Tööintervjuude käigus kuuleme, et huvi tekitab nii disainikeskne lähenemine kui ka juhtidevaba ettevõte. Kuum teema on seegi, et töötajate soovidele vastu tulles avame kontoreid lisaks Tallinnale ja Tartule ka teistes Eesti linnades, näiteks Kuressaares ja Pärnus.
Disaini arvestav lähenemine on toonud meile kindlasti ka huvitavamaid töid. Huvitav töö tõmbab omakorda ligi uusi töötajaid.“
Kuidas mõjub välisklientidele sõna disain – kas see on ekspordiargument?
Taavi:
„Me oleme välisklientidele selgelt rohkem pildil. Proeksperti disainitöödest 90
protsenti läheb täna ekspordiks. Paljudes piirkondades on disainmõtlemine juba
standard ning sellega otseselt ei üllata, kuid kliendid teevad hea meelega tööd
disaini rakendava Eesti ettevõttega. Konkurentidega võrreldes räägib meie kasuks
ka kiirus ja paindlikkus.“
Kas disainiinvesteeringud on end ära tasunud?
Kaja: „Tänu disainile loome kliendile rohkem väärtust ja seetõttu on ka kliendid nõus maksma kõrgemat hinda. Oluline märksõna on ka see, et klient ei tule enam küsima lihtsalt disaini, vaid meie arvamust, kuidas mingit küsimust lahendada. Kasvame praegu ettevõttena väga kiiresti ja disainmõtlemine on juba nii tugevalt ettevõtte arengusse integreeritud, et seda eraldiseisvalt välja tuua ei saa.“
Proeksperdi töötjad kontoris
Kas
disainikasutus, mõtteviis on mõjutanud ettevõtte käibe- ja kasuminumbreid?
Kaja: „Otsustage ise – meie käive on viimastel aastatel kasvanud üle 20%. Eksportkäive on samal ajal kasvanud poole kiiremini. Ja järgmise aasta tööde maht on juba praegu hoogsalt tõusmas.“
Kas
julgete kõigile ettevõtetele enda läbitud disainiteekonda soovitada? Mis
peaksid olema eelduseks?
Taavi: “Täpselt sama disainiteekonda ei saagi soovitada. See on meie teekond ning kui keegi teine seda rada käiks, siis ta tunneks ennast turistina, kelle jaoks paljud asjad jäävad arusaamatuks. Seepärast soovitan igaühel ette võtta OMA disainiteekond. Kõige olulisem eeldus eduks on tahe. See, et töötajad ja otsustajad organisatsioonis toetaksid seda teekonda. Kui disaini rakendamise eest vastutab ainult turundusjuht või disainer, lõpebki asi vaid heal juhul uue logo või voldiku disainimisega."
Kaja: “Alati on lihtne tagantjärgi öelda, et miks nad ei teinud nii, nagu see ettevõte tegi? Või miks nad just nii otsustasid? Miks nad seda või teist spetsialisti ei kaasanud? Meie lugu lugedes on teistel hea võimalus teha veel paremini. Meil oli alguses olemas vaid see teadmine, mis oli, ei midagi rohkemat. Ja meeletu kogus julgust. Julgus võtta riske, julgus loobuda senisest turvavõrgust - 20 aastat kogemust, 100 spetsialisti, 20+ edukat projekti. Oma kogemusele tuginedes saan öelda seda, et kui sellele rajale minna, siis täieliku pühendumisega. Ma olen tänulik absoluutselt iga võimaluse, iga vea ja iga õnnestumise eest.”
RMK teenus teeb metsast ise kuuse toomise imelihtsaks