Tagasivaade aastale 2024 ja mida on oodata aastalt 2025

Sageli küsitakse, mis asi on disain. Arvestades disaini erinevate liikide paljusust ja valdkonna kiiret arengut, ei olegi seda nii lihtne selgitada. Kõige lihtsam tänapäevane disaini definitsioon võiks olla: disain on protsess, mille eesmärk on leida ja mõista inimeste / ühiskonna / planeedi vajadusi ning leida loovaid, empaatilisi ja esteetilisi viise probleemide lahendamiseks, et neid vajadusi efektiivselt ja emotsionaalselt rahuldavalt rahuldada, olgu siis tegu toote, teenuse, visuaalse identiteedi, füüsilise või digitaalse keskkonna või muuga.

Kõik, kes me oleme disainivaldkonnaga seotud, usume, et disaini kasutamine on suur jõud ja mida teadlikumalt ning oskuslikumalt seda tehakse, seda rohkem saab disain meie elu paremaks muuta, seda rohkem disain väärtust loob. Mis väärtust aga disain loob, kust see tuleb ja kuidas seda kirjeldada ning mõõta? Kust jooksevad selle juures eetilised piirid? Milline on disaineri vastutus? Need on olulised küsimused, millele peab vastama, aga millele ratsionaalselt vastamisel jääme sageli hätta.

Kõige rohkem teatakse ja oodatakse disainilt majanduslikku mõju. Disain on kriitilise tähtsusega kasumlike toodete ja teenuste väljatöötamisel, näit Suurbritannias on välja arvutatud, et iga disainile kulutatud 1 nael toodab umbes 20 naela tulu. Viimased suured kriisid on toonud esile uue paradigma - väärtustada majandusliku kasuga vähemalt samaväärselt keskkonna- ja sotsiaalset kasu. Disaini oskuslikul kasutamisel on ka märkimisväärne sotsiaalne, kultuuriline, keskkonnaalane ja demokraatlik mõju, kas otseselt või kaudselt.

Eesti majandusel ei ole hetkel head ajad, ka ühiskonnana on meil praegu väga suured pinged. Eesti majanduse ja ühiskonna hetkeolukord peegeldub disainimaastikul. Ka disainiettevõtetel on raske. Majandussurutis, avaliku sektori kulude kärpimine, laienev rahulolematus kliimaneutraalsele ja keskkonnasõbralikule majandusele üleminekuga – kõik see on manifesteerunud väiksemas disaini kasutamises. See on viinud Eesti disainimaastiku muutuste keerisesse, viimase kahe ja poole aasta jooksul on Eesti suuremate disainiagentuuride töötajate arv ja käive vähenenud ca kolmandiku võrra, eelmisel aastal pani uksed kinni 3 juhtivat, rohkesti (sh rahvusvaheliselt) auhinnatut, omanäolist suurt disainiagentuuri. Paljud disainerid on väsinud, on väljakutse, kuidas hoida vaimu.

Kui Eesti ettevõtetel on raske, siis kahjuks üks esimesi asju, mille pealt kokku hoidma hakatakse, on disain. Samas võiks just oskuslik disainikasutamine raskel hetkel olla meie majanduse üks võimalus. Oleme ka ise selles süüdi, et meil ei osata disaini näha edu tagamise võimalusena. Me ei suuda veenda ettevõtteid ja organisatsioone disaini poolt pakutavaid võimalusi usaldama. Me ei oska isegi neid võimalusi arusaadavalt ja usaldusväärselt selgitada. Et disain ei oleks esimene, millest rasketel aegadel loobutakse, et meid kuulataks, peame muutma oma retoorikat. Peame rääkima mitte ainult sellest, mida, kuidas ja kui hästi disainer teeb, vaid mida ja kuidas disain mõjutab, milline on disaineri tehtud disainilahenduste äriline / sotsiaalne / kultuuriline / keskkonnaalane / demokraatlik mõju ja peame suutma seda mõju mõõdikutega tõendada. Peame õppima sellest rohkem rääkima ja presenteerima oma töid, nii et need kõnetaks potentsiaalseid koostööpartnereid väljaspool disainivaldkonda.

Teine teema on eetika. Peame kriitiliselt mõtlema ja ka sellest rääkima, milline on disaineri vastutus disainiprotsessis ja protsessi järgselt ning millised on eetilised piirid.

Ka rahvusvaheliselt on kuulda sama, on toimunud muutused, turg on haritud, andekaid, oskuslikke disainereid täis, ettevõtted ei otsi enam võimalikult kvaliteetset disainiteenust, vaid otsivad probleemide lahendajaid piiratud ressursside tingimustes, kes oskavad disainida ja teevad seda kiiresti. Tööd saavad need disainiettevõtted, kes oskavad rääkida mõjust, mõõdikutest, keskenduvad sellele, mida nende töö ettevõtte jaoks tegelikult saavutas, kuidas see on seotud ettevõtte äritulemustega. Enam ei piisa sellest, et olla hea disainer, peab olema hea mõistmaks, kuidas disain sobib suuremasse pilti.

Kõigele sellele mõeldes oleme ka EDK 2024 ja 2025.a. aastate tegevuste fookuseid seadnud ja seadmas. 2025.a. fookusteemadeks on disaini poolt loodav väärtus (mis väärtust disain loob, kuidas seda kirjeldada ning mõõta); disaini eetika (kust jooksevad eetilised piirid, milline on disaineri vastutus), samuti jätkame kestlikkuse ja ringdisainiga ning disainerite ja disainiettevõtete kompetentside ja ettevõtlusalase arengu toetamisega. Uute arengutena võib välja tuua regionaalse tegevuse laienemise ning uue sihtrühmana oleme pööramas rohkem tähelepanu noortele.

Kuidas läks aasta 2024.a. ja mida on oodata aastalt 2025?

Üheks 2024. aasta tippsündmuseks oli kindlasti juba 7. korda toimuv Eesti Disainiauhinnad 2024 (EDA). Oleme rõõmsad, et oleme saavutanud teatud järjepidevuse, EDA on oluline nii hetkeseisust ülevaate saamise kui ajaloolise mälu mõttes. Konkurss annab hea pildi meie disainivaldkonna suutlikkusest ja uutest arengutest. 2024.a. korraldati ka EDA ülevaatenäitus „10 aastat EDA“ koostöös ETDMga, kus nägime ideid, mis on ajas kestma jäänud ja neid, mis on pigem olnud ühekordsed õnnestumised.

Seekordne konkurss oli arvukas (osales 370 tööd) ja rõõmustavalt kõrgetasemeline. Laureaatide tööd olid seekord avalikkusele kättesaadavad välinäitusel Tallinnas Uue Turu platsil. 2025.a. liigub välinäitus ka teistesse Eesti piirkondadesse. Uuendusena valmisid võitjatest ka lühiklipid, mida avaldame jooksvalt EDK kanalites. Võitjatest ja nominentidest, aga ka konkursist endast on 2025.a. ilmumas arvukalt artikleid. Loomulikult on väga oluline valdkonna parimate tunnustamine. Väga tähtis on aga ka teha meie disainerite loovus ja suutlikkus nähtavaks ning innustada häid näiteid jagades Eesti ettevõtteid rohkem ja põnevamalt disaini kasutama.

Teiseks suursündmuseks oli Tallinnas 09.-12.06.2024 toimunud ISPIM innovatsioonikonverents, peateemaga "Globaalse mõjuga kohalikud innovatsiooni ökosüsteemid", mille üheks kaaskorraldajaks EDK oli. Konverentsi raames korraldasime muuhulgas väliskülaliste disainituure erinevatesse disainiettevõtetesse ja seminari "Unlocking the Future", mis tutvustas Eesti saavutusi, keskendudes teenusedisainile, e-teenuste innovatsioonile ja kestlikule digitaliseerimisele.

Pöörame tähelepanu disainialase teadlikkuse tõstmisele, disaini ja selle rakendamisest saadava kasu üle arutamisele ja selle nähtavaks tegemisele, disainivaldkonna arengute ja uute suundade tutvustamisele, Eesti disainimaastiku tutvustamisele. EDK-l on hea formaat Disainijutud, kus tutvustatakse valdkonna kõige uuemaid suundi, räägitakse tänapäeva disainiteenustest ja nende rakendamisest tõusvast kasust. 2025.a. tegeleme erinevates formaatides veel disaini/disaineri eetikaga, rahvusvaheliste arengutega disaini intellektuaalomandi kaitses, ligipääsetavusega, disaini mõju hindamisega, ettevõtjate ootustega disaineritele ja palju muu huvitavaga. 

Jätkame 2024.a. alustatud disainiterminoloogia arendamisega, tehes selleks koostööd nii valdkonnasiseselt kui erinevate organisatsioonidega (EKI, TÜ jne).

Disainerite oskuste arengu toetamine. Juba aprillis 2022 algatas Euroopa Komisjon oskuste pakti (Pact of Skills), mille eesmärk on toetada organisatsioone töötajate oskuste täiendamisel ja ümberõppes, eelkõige pidades silmas rohe- ja digipöörde jaoks vajalikke oskusi. Pakti põhiprintsiipideks on elukestva õppe kultuuri edendamine, tugevate oskuste partnerluste loomine, oskuste pakkumise/nõudluse jälgimine ja oskuste vajaduste prognoosimine, töötamine diskrimineerimise vastu ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste nimel. Disainivaldkond /disainitööstus on üks neid sektoreid, mis ühelt poolt areneb väga kiiresti ja peab seetõttu olema kiire kohanemisvõimega, teiselt poolt paistab kogu maailmas silma väga kõrge töökoha ebakindlusega ning kesiste ümber- ja täiendusõppe võimalustega. Eesti Disainikeskus on alates 2023.a. liitunud Pact of Skillsiga ja pöörab oma tegevustes suurt tähelepanu disainerite oskuste arengu toetamisele, pakkudes disaineritele erinevaid võimalusi enesetäiendamiseks ja ümberõppeks.

2024.a. viidi Eestis lõpule disaineri pädevuste kirjeldamine ja kinnitati disaineri kutsestandard. Muuhulgas said põhjalikult kirjeldatud mitmed uued disaini liigid. Üheks eesmärgiks oli muuta disainivaldkond disaineri tuumkompetentside kirjeldamise kaudu arusaadavamaks nii õppijatele, õpetajatele kui ka tööandjatele ning luua alus disaineri kompetentside hindamiseks ja tõendamiseks. 2025.a. seisab ees suur töö pädevuste ja kutsestandardite tutvustamisega ning protsesside väljatöötamine, kuidas tegelikult kutsestandardeid ellu rakendada. Juba 23.01 toimub selle aasta esimene Disainijutud disainerite kompetentsidest ja värskelt kinnitatud kutsestandarditest.

2024.a. korraldasime mitmeid koolitusi ja meistriklasse. 2024.a. oktoobris toimus Steinar Valade Amlandi meistriklass "Disain kui kasutamata võimalus rohepöördes“. Rahvusvaheliste meistriklasside eesmärgiks on hoida Eesti disainereid kursis rahvusvaheliste arengutega, tuues Eestisse rahvusvaheliselt tunnustatud eksperte ja pakkudes meie disaineritele, aga ka nende potentsiaalsetele koostööpartneritele teadmisi, oskusi ja tööriistu, mis võimaldaksid neil pakkuda Eestis kvaliteetsemat ja innovaatilisemat teenust, olla rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised ning luua uusi koostöökontakte tulevikus. Korraldame rahvusvahelise meistriklassi uutes disaini arenguvaldkondades ka 2025.a.

Sama eesmärki kannab ka  rahvusvaheline disainijuhtide koolitusprogramm PARK Academy Design Leadership Programme, mille 3. lend lõpetas 2024. aastal. Tegemist on küll kalli, aga väga kvaliteetse ja sisuka programmiga, mille läbinud on andnud programmi kohta väga kõrge hinnangu. 2025.a. märtsis alustab programmi 4. lend. Uue grupiga on võimalik liituda veel kuni veebruari keskpaigani.

2025.a. on plaanis mitmeid erinevaid koolitusi. Muuhulgas on ettevalmistamisel koolitus UX/UI algajatele, tahaksime korraldada koolituse digiligipääsetavusest loomemajandussektorile. Jätkame disainerite koolitamist ringmajanduse ja –disaini valdkonnas. Juba jaanuari alguses toimus 2-päevane praktiline koolitus ringdisaini auditi (tuntud ka kui roheaudit) läbiviimise oskuste omandamiseks, mille üheks osaks oli tootmisettevõttes auditi praktiline läbiviimine. Eestis on nüüd ca 10 inimest rohkem, kes on võimelised auditit läbi viima. Rahvusvahelises koostöös Soome LAB Rakenduskõrgkooli ja erinevate ekspertidega on Erasmus+ programmi toel valmimas ulatuslik ringdisaini koolitusmoodul, mida kavatseme veel 2025.a. kindlasti Eestis piloteerida.

Disainerile on oluline osata teha end paremini kuuldavaks ning presenteerida oma töid. 2024.a. aprillis korraldasime seminari "Kuidas ennast ja oma töid konkurssidele esitada", kus disaineritele jagasid oma kogemusi ja tähelepanekuid erinevad rahvusvaheliste žüriide töös osalenud eksperdid.

Mis on disaini rakendamise väärtus, kuidas seda hinnata ja miks seda praegu nii vähe tehakse? Tahaksime väärtusest rohkem kirjutada, aga raske on leida tõendusmaterjale läbiviidud disainiprojektide mõju olemasolu ja ulatuse kohta. Sooviksime, et ettevõtted leiaksid peale disainiprojekti elluviimist, koostöös oma disaineriga, sobivad meetodid disainilahenduse mõju hindamiseks, et saada tõelisi mõõdetavaid tulemusi. Septembris viis Frans Joziasse läbi seminari „Kuidas mõõta disaini mõju?" See oli esimene samm õppimaks paremini disaini mõju mõõtma ja seda näitama.

Kui ettevõtetel on keerulised ajad, siis muutub eriti oluliseks oma ärimudelite ja protsesside ülevaatamine. Pakkusime 2024.a. disainiettevõtetele võimalust saada ettevõtlusalast coachingut oma ala väga heade ekspertide poolt. 2025.a. jätkame coachingu pakkumist. Praegusel keerulisel ajal on õige aeg kasutada coachi abi, et üle vaadata oma ärimudel ja otsida uusi lahendusi. Programmi võivad kandideerida ka designer-makerid oma ettevõtetega. 2025.a. alustame ka noore disainiettevõtja mentorlusprogrammiga.

Disainerite kompetentside arengut ja rahvusvahelistumist toetab meie rahvusvahelise stažeerimise programm, mida pakume EIS toel. 2025.a. saavad veel 2 – 3 disainerit võimaluse minna tunnustatud välisbüroodesse ennast täiendama.

Rahvusvahelistumist toetab ka meie pikaajaline traditsioon korraldada disainibüroode arengureise erinevatesse riikidesse, eesmärgiga tutvuda kohalike disainiarengutega, esitleda Eesti disainibüroode oskusi ja võimekust, luua kontakte ning edendada rahvusvahelist koostööd.. 2024.a. maikuus külastas Eesti disainibüroode ja –agentuuride delegatsioon Vilniust. 10. – 16. aprill 2025 toimub disainibüroode võrgustiku arengureis New Yorki, mis tõotab tulla väga põnev. 

2024.a. võtsime EDK-s vastu 3 välisdelegatsiooni: juunis külastasid meid delegatsioonid Gruusiast ja Iisraelist, oktoobris delegatsioon Singapurist.

Innustame ja toetame ettevõtteid kasutama aktiivsemalt disainiteenuseid oma toodete, teenuste ja keskkondade arendamisel.

Pakume ettevõtetele jt organisatsioonidele jätkuvalt disainialast nõustamist. Meilt on võimalik küsida nõu disaini tellimisel ja olemas on veebikeskkond „Leia disainer“, millega on liitunud suurem osa Eesti disainibüroosid ja - agentuure. Meilt on võimalik otsida abi disainihangete ettevalmistamisel ja läbiviimisel, pakume ettevõtetele koolitusi „Kuidas osta disaini“, „Disaini ja ringmajanduse ABC“ jm vajalikku. Oleme rahvusvahelises koostöös töötanud välja tulevikeseire koolituse organisatsioonidele. Võime aidata ettevõttes läbi viia disainiauditi või ringdisaini auditi / roheauditi, et analüüsida organisatsiooni ringmajandusele ülemineku võimekust, strateegiaid ja protsesse ning selgitada välja sobivaimad sammud ja koostada teekaart. Korraldame ka erinevaid kontaktsündmusi ettevõtetele disainivaldkonna poolt pakutavate võimaluste ja erinevate disainiettevõtete tutvustamiseks.

Oleme oma tegevustega jõudnud ka Tallinnast/Tartust välja. 2024.a. lõpus alustasime Euroopa Liidu Õiglase Ülemineku Fondi toel uue programmi ettevalmistamist Ida-Virumaal. Oleme välja töötamas ning 2025.a. piloteerime koos Narva Loomeinkubaatori, Trinidad Wisemani, Velveti, Iseasi jt disainiettevõtetega Narvas disaini ja ringmajanduse arengukiirendit, et toetada kohalikke loovaid algatusi ja jätkusuutlikke lahendusi ning suunata tähelepanu keskkonnaprobleemidele. Kui kiirendi osutub edukaks, siis viime selle hea meelega ka teistesse Eesti piirkondadesse.

Kestlikkus ja ringdisain. Toote või teenuse jätkusuutlikkus sõltub disainist, disaini kasutamine määrab umbes 80% kogu toote või teenuse keskkonnamõjust. Seetõttu on disainil kliimaneutraalsele ja keskkonnasõbralikule majandusele üleminekul suur võimalus ja vastutus. Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel tõlkisime Leyla Acaroglu ja disainibüroo Disrupt Design poolt loodud keskkonnahariduse õpiveebi noortele „Circular Classroom“, 2024.a. toimus eestikeelse versiooni ametlik lansseerimine.

EDK oli kutsutud osalema eksperdina mitmele rahvusvahelisele üritusele. 13. mail osales EDK (Tiia Vihand) Munich Creative Business Week’il ekspertpaneelis teemal „How to co-design with nature“ koos Danish Design Centre ja Dutch Design Foundation esindajatega. 24.- 25. oktoobril toimus Rootsis Nordic ja Baltic Design Summit 2024, kus arutleti, kuidas disain toetab rohelist üleminekut, ringmajandust ja paremaid elukeskkondi. EDK (Mariliis Alev) osales paneelarutelus How do we shape a circular future? EDK on osalemas ka suures rahvusvahelises koostööprojektis Strategic Foresight for Sustainability, mis keskendub jätkusuutlikkuse edendamiseks vajalike rohe-, digi- ja tulevikuseireoskuste arendamisele ja tegevussoovituste väljatöötamisele põllumajandus- ja toiduainetööstuse, tervishoiu ja mobiilsuse sektorite ettevõtetes ja organisatsioonides. EDK rolliks on koordineerida tulevikeseire täienduskoolitusprogrammi väljatöötamist ja piloteerimist, mis peaks valmima 2025.a.

Uue algatusena hakkame korraldama koolinoortele disainilaagreid ja - konkursse. 2025.a. kevadel piloteerime Euroopa Liidu Õiglase Ülemineku Fondi toel Ida-Virumaal laagri kontseptsiooni.

2024.a. käivitasime uue disainivaldkonna arengukava tegemise. Selle avalöögiks oli aasta alguses toimunud töötuba Euroopa juhtivate disainipoliitika ekspertide Anna Whicheri ja Piotr Swiatekiga, mille tulemusena valminud raport on üheks alusmaterjaliks uue arengukava koostamisel. 2025.a. jätkame sellega, planeeritav valmimisaeg on 2025.a. suvi. Kaasatud on kõik arengukavaga liitunud organisatsioonid, disainihariduse ümarlaud ja Eesti disainibüroode võrgustik.

Lõpetuseks täname kõiki oma toetajaid: Kultuuriministeerium, Kultuurkapitali arhitektuuri ning kujutava ja rakenduskunsti sihtkapital, KIK, KÜSK, EIS, Õiglase Ülemineku Fond – ilma teie toetuseta ei oleks meie tegevused võimalikud.

Foto: Meeli Küttim