Tiia Vihand: 2018. aastat võiks nimetada koostöö aastaks

08.01.2018

2017. aasta detsembris avalikustas Design Council uuringu Designing a Future Economy. Developing design skills for productivity and innovation, mis oli suunatud disaini oskuste ja majandustulemuste vaheliste seoste uurimisele. Uuringu tulemused kinnitasid, et disaini kasutamine ei ole luksus, vaid vajadus tulevase majanduskasvu ja innovatsiooni jaoks. Samuti kinnitas uuring tugeva seose olemasolu disainioskuste ja innovatsiooni vahel. Uuring hoiatas ka nendesse oskustesse alainvesteerimise võimaliku negatiivse mõju osas ja rõhutas vajadust paremini ette valmistuda eelseisvateks majanduslikeks, tehnoloogilisteks ja poliitilisteks muutusteks, tuues disaini strateegilise töövahendina erinevate riiklike strateegiate keskmesse ning panustades rohkem elukestvasse õppesse ajakohaste disainioskuste omandamiseks.

Läti valitsus on tunnistanud disaini strateegilist väärtust, rõhutades selle tähtsust kõikides sektorites, tööstusharudes ning kõigis otsustus- ja juhtimistasanditel. 2017. aasta septembris käivitati Lätis Kultuuri- ja Majandusministeeriumite poolt ühiselt riiklik disainipoliitika Design of Latvia 2020. Eestis täna kehtivat disainipoliitikat või riiklikku või riiklikult süsteemselt toetatud institutsiooni, mis tegeleks disainivaldkonna kui riigile olulise valdkonna süsteemse arendamisega, ei ole. Siiski on valdkonnasisese initsiatiivina kohe valmimas disainivaldkonna arengukava, mille koostamist on viimased 2 aastat vedanud Eesti Disainikeskus ning millesse on panustanud väga paljud inimesed ja organisatsioonid. Arengukava on valdkonnasisene kokkulepe sellest, kuidas me tahame, et disainivaldkond areneks, nägemus, mis samme me peaksime ühiselt tegema, et valdkond suudaks rohkem toetada Eesti avaliku- ja erasektori arengut. Arengukava ei ole veel lõplikult valmis, aga teeme kõik, et see juhtuks uue aasta algul ning loodame, et see leiab laiema tunnustuse.

Ka disainiuuringutes võiks olukord parem olla. Disaini mõju uuringuid veel tehtud ei ole, aga on hea meel, et lõpuks on alustatud uue disainikasutuse uuringu ettevalmistamist. Eelmine uuring “Disainikasutus Eesti ettevõtetes ja sihtasutuses” viidi läbi 2013. aastal ja selle kohaselt kasutas teadlikult disaini 45% küsitletud ettevõtetest. Toodete või teenuste disaini nägi peamise konkurentsieelisena vaid 2% ettevõtetest ning kasutusmugavust 6% ettevõtetest. Sel aastal selgub, mis on nende vahepealsete aastatega muutunud. Ka disainimaal Taanis valmis eelmisel aastal disainikasutuse uuring, mis kaardistas Taani ettevõtete disainikasutust 2016. aastal ning vaatles, mida saab disaini süsteemselt ja strateegiliselt kasutavatelt ettevõtetelt õppida. Uuringu kohaselt kasutas Taanis teadlikult disaini 58% ettevõtetest ning 68% ettevõtetest on kogenud, et disaini kasutamine on suurendanud klientide rahulolu.

Oleme ka Eestis jõudumööda panustanud disainikasutuse oskuste kasvatamisse Eesti ettevõtetes. 2017. aasta on olnud eelkõige EASi suurte tootearenduse ja disainiprogrammide hangete elluviimise aasta. Disainibuldooser on saanud regulaarseks, aprillis algas juba kolmas tööstusettevõtetele suunatud programm, mille esimesest etapist, kus viidi läbi disainiaudit, võttis osa 15 ettevõtet ja 15 disainijuhti ning 2. etapis on 5 ettevõtet jätkamas disainiülesande lahendamist. Tulemusi on näha 2018. aasta suvel ning järgmine projekt on ettevalmistamisel.

Septembris käivitus EAS toel ja BDA Consultingu ja EDK koostöös Tootearenduse meistriklass. See on uus ambitsioonikas programm, et aidata ettevõtetel arendada uusi või olemasolevaid rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisi tooteid ja teenuseid. 2 aasta jooksul peaks meistriklassi läbima kokku 50 ettevõtet. Programmi elluviimisse on kaasatud nimekad Taani ja Eesti koolitajad ning tunnustatud disainijuhid ja tootearenduse mentorid. Tänaseks on koolitused ja mentorlus alanud 24 ettevõttele.

Avaliku sektori suunal oleme jätkuvalt tegelenud teenusedisaini alase teadlikkuse tõstmisega ning disainmõtlemise ja –tööriistade kasutamise tutvustamisega avalike teenuste arendamise kontekstis, viies koostöös erinevate disaineritega (Ants Lusti, Identity; J. Margus Klaar ja Kaarel Mikkin, Brand Manual; Hegle Sarapuu, Trindad Wiseman; Ruth-Helene Melioranski, Meliorad ja Geroli Peedu, Proekspert) läbi mitmeid seminare ja koolitusi erinevatele avaliku sektori organisatsioonidele ning tehes läbi oma infokanalite nähtavaks häid disainikasutamise näiteid. 2017. aastal jagasime lugusid e-politsei, e-maksuameti, Tallinna Transpordiameti ühistransporditeenuse, Eesti Rahva Muuseumi jne kohta.

Esile võiks tõsta ka disainibüroode ekspordiprogrammi käivitamist EASi toel, mille raames saavad 8 disainibürood (Velvet, Ten Twelve, AKU, Mobi Lab, Identity, DUX, KOOR ja Ruutu 6) teha ettevalmistusi välisturule sisenemiseks ning jõuda loodetavasti ka esimeste välisklientideni.

Hariduse suunal tasub äramärkimist kaks tegevust: disainihariduse ümarlaud, mis toimus maikuus ning kust võttis osa 13 osalejat kõigist disaini õpetavatest kõrg- ja kutsekoolidest ning disaini valikkursuse piloteerimine gümnaasiumites – kevadel toimusid disainikursused Jõhvi Gümnaasiumis, Viljandi Gümnaasiumis, Vanalinna Hariduskolleegiumis, Tartu Tamme Gümnaasiumis, Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumis ning Kose Kunstikoolis.

Disainikeskus 10

Saabuv 2018 aasta on Eesti Disainikeskuse juubeliaasta – juba 10 aastat oleme tegutsenud Eesti disaini arendamise huvides. Sel puhul on hea korraks aeg maha võtta ning hinnata, kuhu me oma tegevustega oleme jõudnud ja kuhu läheme edasi.

Peame jätkuvalt tegelema sellega, et läbi praktiliste arusaadavate näidete teha ühiskonna erinevates sektorites paremini nähtavaks ja arusaadavaks disaini meetodite ja tööriistade kasutamise positiivne mõju. Lisaks disainiteadlikkuse kasvatamisele läbi koolitusprogrammide ja heade kogemuste nähtavakstegemise peab meie eesmärgiks olema ka toetada disaini kasutamist strateegilise tööriistana suurte ühiskondlike (interdistsiplinaarsete) väljakutsete lahendamisel ning elukeskkonna parandamisel üheskoos partneritega era- ja avalikust ning haridussektorist.

Lisaks disainiteadlikkuse tõstmisele ja nõudluse kasvatamisele peab silmas pidama ka pakkumist. Siin on märksõnaks elukestev õpe. Peame olema kursis, mis toimub maailmas, millised on disainerile vajalikud tulevikuoskused ja arenevad disainipraktikad, kuidas meie disainisektor muutustega kaasas käib ning kuidas teha uued oskused läbi elukestva õppe disaineritele kättesaadavaks?

Ja muidugi on 2018 jälle Eesti Disainiauhindade, valdkonna olulisima ürituse aasta, kus me kõik saame tunnustada oma parimaid disainereid ning tuua suurelt avalikkuse ette disainivaldkonna viimase aja parimad edulood.

Et oma eesmärke ellu viia, tuleb teha rohkem koostööd ja ühendada kõik kättesaadavad ressursid – 2018. aastat võiks nimetada ka koostöö aastaks!

Tiia Vihand, Eesti Disainikeskuse juhataja