Põhjamaade ja Baltimaade disain Gothenburgis: jätkusuutliku tuleviku suunas
24.–25. oktoobril toimus Gothenburgis Röhsska disainimuuseumis inspireeriv Põhjamaade ja Baltimaade disainikonverents, mis tõi kokku disainiorganisatsioonid, otsustajad, ametnikud, piirkondade esindajad ja ettevõtted. Ürituse fookuses olid teemad, mis puudutavad meie kõigi tulevikku: ringmajandus, kogukondade ja elustiilide jätkusuutlikkus, energiatõhusus ning tekstiili- ja moetööstuse vastutustundlik areng.
Disainikeskusest käis Mariliis kohapeal ja osales disainiorganistatsioonide esindajatega paneeldiskussioonis: Kuidas kujundada ringsemat tulevikku?
Esimene päev: Jätkusuutlikkus disaini südames
Konverentsi avas Rootsi energeetika- ja tööstusminister Ebba Busch inspireeriva kõnega, milles ta rõhutas disaini keskset rolli rohepöörde ja kestliku ühiskonna edendamisel. Tema järel jagas Västra Götalandi regiooni keskkonna- ja arendustöörühma juht Madeleine Jonsson oma vaateid selle kohta, kuidas strateegiline juhtimine saab suunata piirkondlikku arengut. Västra Götalandi regioon on võtnud selge suuna saada süsinikuvabaks, tehes seda era- ja avaliku sektori ühisel eestvedamisel. Ja positiivsetest näidetest neil puudust ei ole!
Motivatsiooni tõstis ringdisaini ekspert ja Ethica kaasasutaja Anne Raudaskoski, kes tutvustas Põhjamaade Ringdisaini programmi, kus 35 ettevõtet teevad suuri samme ringsete ärimudelite suunas. (Positiivsed näited ringsetest ärimudelitest: Interface vaibad (USA), Seentest pakend S.Lab (Ukraina))
Kogu üritust raamistas viis suuremat teemat, mis kõik rääkisid ühel või teisel moel jätkusuutlikust arengust:
Inspireerivad näited kogukondadest
Indrek Hääl, Krulli piirkonna arendusprojekti juht, tekitas elevust jätkusuutliku ja kaasava linnaruumi arenduse tutvustusega. Eestis esmakordselt on piirkonna korrastamise käigus põhjalikult kaardistatud "materjalide raamatukogu", et ülesehitamisel oleks võimalik kohalikke elemente taaskasutada. (Loe ka artiklit Dezeenist).
Läti Looduse Fondi ekspert Rūta Sniedze-Kretalova tutvustas Urban LIFEcircles projekti, mis kujundab linnade rohealadest olulise osa kestlikust infrastruktuurist ja rõhutas nende kasutegureid.
Eriti inspireeriv oli Aasmund Bunkholti esitlus Oslo algatusest Pådriv Oslo 17.17 Infrastructure. See on koosloome metodoloogia, mis näitab, kuidas nii üksikisikud kui ka ettevõtted saavad aktiivselt panustada kogukondade jätkusuutlikkusesse. Algatuse olulisteks märksõnadeks on tegevuspõhisus ja avatud allikate (open-source) kasutamine, mis muudab lahendused paindlikuks ja ligipääsetavaks.
Päev jätkus paneeldiskussiooniga, mis keskendus kestlike kogukondade ja elustiilide loomisele disaini abil. Rõhutati kohalike omavalitsuste ja kodanike kaasamise olulisust ning disaini rolli muutuste katalüsaatorina. Audronė Drungilaitė (Vilniuse Kunstiakadeemia) tutvustas Leedu disainipraktikaid ja nende rahvusvahelist mõju, rõhutades, kui oluline on disaineri vastutus, omaniku vastutus ja austus. Paneelis osales ka Reigo Lehtla (Eesti Linnade ja Valdade Liit), kes jagas teadmisi Euroopa rohelise kokkuleppe ja ringmajanduse põhimõtete rakendamisest omavalitsustes, juhtides tähelepanu sellele, et ringmajanduse rakendamiseni ei jõuta, kui energia tootmine ei ole fossiilkütustest vaba. Björn Nordin (Svensk Form, Rootsi) tõi esile ringmajanduse strateegiate rakendamise võimalused ja väljakutsed väärtusahelate üleselt, rõhutades, kuidas need strateegiad loovad väärtust ja aitavad kogukondi omavahel siduda.
Päev lõppes särisevalt energia küsimustes.
Kasutaja- ja käitumiskesksed energiauuringud ning -arendused võimaldavad luua tooteid, ärimudeleid ja teenuseid, mis vastavad inimeste tegelikele vajadustele ja harjumustele. Disainimõtlemine saab aidata kujundada kestlikumaid käitumismustreid, pakkudes uuenduslikke lahendusi energiatõhususe suurendamiseks.
Eestist tutvustas Ahmet Köse (R8 Technologies kaasasutaja) tehisintellekti võimalusi hoonete energiakeskkonna kontrollimisel ja juhtimisel. Selles sessioonis uuriti, kuidas disain saab käivitada energiasäästlikkuse ja tõhususe suunas viivaid muutusi. Paneeldiskussioonis osalesid: Åsa Wikberg Nilsson (disainiprofessor, Rootsi), Ahmet Köse (R8 Technologies, Eesti) ja Bodil Karlsson (teadur, Rootsi). Diskussiooni modereeris Jonas Olsson (SVID, Rootsi).
Psühholoogia PhD Bodil Karlsson, Rootsi RISE uurimisrühmast, tutvustas projekti "Päike mu tagaaias" (Sun In My Backyard, SIMBY), mis uurib võimalusi päikeseenergia lahenduste loomiseks inimkeskse disaini kaudu, vastandudes psühholoogilistele barjääridele, mida esindab suhtumine "Mitte minu tagaaias" (Not In My Backyard).
Konverentsi kirsiks tordil oli võimalus piiluda veel mitte avatud Disainimuuseumi uut püsiekspositsiooni Design Stories, mis käsitleb viimase 150 aasta tootearenduse lugu uuest ja inspireerivast perspektiivist.
Teine päev: Tekstiilitööstusest tulevikukujundamiseni
Kestlikkus tekstiili- ja moedisainis
Teine päev algas aruteluga, kuidas disainida tulevikukindlat tekstiilitööstust. Salla Kuuluvainen esitles Baltic2Hand projekti tulemusi, mis keskenduvad taaskasutustekstiili innovatsioonile. Rootsi ekspert Adrian Zethraeus tutvustas algatust Textile Movement, mis toetab regiooni tekstiiliklastri üleminekut ringmajandusele. Kohalikud omavalitsused panustavad aktiivselt oskuste säilitamisse, pika ajalooga tootjate tegevuse jätkumisse ning ringsemate lahenduste kasutuselevõttu.
Era-, avaliku- ja mittetulundussektori koostöö tugineb süsteemse innovatsioonimudeli kasutamisele, et rakendada muutusi ärimudelites, tehnoloogias, infrastruktuuris, regulatsioonides ning (käitumis-)kultuuris.
Kohtumise lõpetas teemaplokk "Disainides ringsemat tulevikku".
Viimases plokis arutleti, kuidas hariduse ja disainiprojektide abil kujundada ringset tulevikku. Rūta Valušytė, Circuloop projekti eestvedaja, rõhutas, et ringdisaini põhimõtete õpetamine on võtmetähtsusega, et liikuda keskkonnateadlikuma tööstuse poole. Projekti raames loodi materjale, mis aitavad ettevõtetel arendada ringsemaid tooteid ja ärimudeleid.
Kokkuvõte: Koostöö on kestliku tuleviku alus
Konverentsi lõpetasid paneeldiskussioon ja sõnavõtud, kus disainiorganisatsioonide esindajad, sealhulgas Eesti Disainikeskuse ekspert Mariliis Alev, rõhutasid rahvusvahelise koostöö ja hariduse tähtsust.
Foto: SVID
Üheskoos suure pildi nimel
Konverents pakkus värskeid ideid ja rahvusvahelisi kontakte. Göteborgis kõlanud sõnum on selge: jätkusuutlikkuse saavutamine eeldab koostööd, loovust ja valmisolekut mõelda raamidest väljapoole. Eesti paistis silma oma innovaatilise lähenemisega. Ringsed lahendused vajavad palju töökäsi – sõna otseses mõttes – ja just käte puudus teeb koostöö meile veelgi vajalikumaks kui paljudele teistele riikidele.
Aitäh, Göteborg, inspireeriva kogemuse eest!
Mariliis
Eesti Disainikeskus
"Disain kui
kasutamata potentsiaal rohepöördes"
töötoa koolitaja Steinar Valade-Amland on pika ettevõtete nõustamise
kogemusega Taani konsultant ja endine Taani Disainerite
Assotsiatsiooni tegevjuht.